Sisukord
127 suhted: Abiootilised tegurid, Alumiinium, Ökosüsteem, Biootilised tegurid, Carl von Linné, Eesti, Elupaik, Elurikkus, Erosioon, Esna allikad, Euraasia, Euroopa kobras, Fosfor, Harilik haab, Harilik pilliroog, Harilik saar, Haug, Heitlehisus, Herbivoor, Hirv, Hunt, Ilves, Imetajad, Isepuhastus, Jaanus Järva, Järv, Jõesete, Jõevähk, Jõgi, Kahepaiksed, Kanada, Kanada kobras, Kanal, Karpkala, Karvastik, Kask, Kõrv, Keskkond (ökoloogia), Kirsipuu, Kobraslased, Koelmu, Kopraraja õpperada, Kudemine, Lahustunud hapnik, Läänemaa, Läänemeri, Lämmastik, Lõhe, Lõhelased, Leht, ... Laienda indeks (77 rohkem) »
- Kobraslased
Abiootilised tegurid
Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest).
Vaata Kobras ja Abiootilised tegurid
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Kobras ja Alumiinium
Ökosüsteem
Ökosüsteem on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega.
Vaata Kobras ja Ökosüsteem
Biootilised tegurid
Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.
Vaata Kobras ja Biootilised tegurid
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Kobras ja Carl von Linné
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kobras ja Eesti
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Vaata Kobras ja Elupaik
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Vaata Kobras ja Elurikkus
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Kobras ja Erosioon
Esna allikad
Esna allikajärv. Esna allikad (ka: Esna pargi allikad) on rühm tõusu- ja langeallikaid, mis asuvad Järva maakonnas Paide linna ja Järva valla territooriumil.
Vaata Kobras ja Esna allikad
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Kobras ja Euraasia
Euroopa kobras
Euroopa kobras (Castor fiber) on näriline kopra perekonnast.
Vaata Kobras ja Euroopa kobras
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Kobras ja Fosfor
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Vaata Kobras ja Harilik haab
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Kobras ja Harilik pilliroog
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Vaata Kobras ja Harilik saar
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Kobras ja Haug
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Kobras ja Heitlehisus
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Vaata Kobras ja Herbivoor
Hirv
Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.
Vaata Kobras ja Hirv
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Kobras ja Hunt
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Kobras ja Ilves
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Kobras ja Imetajad
Isepuhastus
Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast.
Vaata Kobras ja Isepuhastus
Jaanus Järva
Jaanus Järva (sündinud 21. veebruaril 1970) on eesti loodusfotograaf, looduskirjanik ja koolitaja.
Vaata Kobras ja Jaanus Järva
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Kobras ja Järv
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Vaata Kobras ja Jõesete
Jõevähk
Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk (Astacus astacus) on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne.
Vaata Kobras ja Jõevähk
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Kobras ja Jõgi
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Kobras ja Kahepaiksed
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Kobras ja Kanada
Kanada kobras
Kanada kobras (Castor canadensis) on näriliste seltsi kopra perekonda kuuluv loom.
Vaata Kobras ja Kanada kobras
Kanal
Panama kanal Brooklynis Kanal (.
Vaata Kobras ja Kanal
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Kobras ja Karpkala
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Vaata Kobras ja Karvastik
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Kobras ja Kask
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Vaata Kobras ja Kõrv
Keskkond (ökoloogia)
Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Vaata Kobras ja Keskkond (ökoloogia)
Kirsipuu
Kirsipuu sügisel Maguskirss "Ene" Kirsipuust saetud plangu pind Kirsipuu (Cerasus Mill.) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond.
Vaata Kobras ja Kirsipuu
Kobraslased
Kobraslased (Castoridae) on näriliste sugukond, kuhu kuulub tänapäeva ainult üks perekond – kobras.
Vaata Kobras ja Kobraslased
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Vaata Kobras ja Koelmu
Kopraraja õpperada
Soomaa rahvuspark Kopraraja õpperada on Tipu külas Põhja-Sakala vallas Viljandimaal asuv õpperada.
Vaata Kobras ja Kopraraja õpperada
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Kobras ja Kudemine
Lahustunud hapnik
Lahustunud hapnik (inglise dissolved oxygen, lühend DO) on veeorganismide (sh kalade) eluks vajalik hapnik vees.
Vaata Kobras ja Lahustunud hapnik
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Kobras ja Läänemaa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Kobras ja Läänemeri
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Kobras ja Lämmastik
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Kobras ja Lõhe
Lõhelased
Lõhelased (Salmonidae) on luukalade sugukond.
Vaata Kobras ja Lõhelased
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Kobras ja Leht
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Vaata Kobras ja Lepp
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Kobras ja Liik (bioloogia)
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Kobras ja Linnud
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Kobras ja Loodus
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Vaata Kobras ja Loodusajakiri
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Kobras ja Loomad
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Kobras ja Mangaan
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Vaata Kobras ja Märgala
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Vaata Kobras ja Meriforell
Mink
Mink ehk ameerika naarits (Neovison vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Kobras ja Mink
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Kobras ja Muda
Mudamaim
Mudamaim (Leucaspius delineatus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Kobras ja Mudamaim
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Kobras ja Muld
Muutjaliik
Muutjaliik (inglise transforming species või ecosystem engineer) on liik, kes muudab oma tegevusega aktiivselt ja oma arvukuse kohta ebaproportsionaalselt palju keskkonda (ökosüsteemi).
Vaata Kobras ja Muutjaliik
Naarits
Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid.
Vaata Kobras ja Naarits
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Kobras ja Närilised
Nikolai Laanetu
Nikolai Laanetu (sündinud 29. jaanuaril (passi järgi 9. veebruaril) 1946 Suure-Rõsna külas Mikitamäe vallas) on eesti zooloog (terioloog) ja jahindusteadlane.
Vaata Kobras ja Nikolai Laanetu
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Kobras ja Oks
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Vaata Kobras ja Ondatra
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Kobras ja Orgaaniline aine
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Kobras ja Organism
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Vaata Kobras ja Paju
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Kobras ja Pappel
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Kobras ja Parasvööde
Pähklipuu
Pähklipuu (Juglans L.) pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Kobras ja Pähklipuu
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Kobras ja Päriskonnalised
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Kobras ja Põõsas
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Kobras ja Põder
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Kobras ja Põhja-Ameerika
Põllumajandusamet
Põllumajandusamet (lühend PMA) oli üks Eesti riigiameteid.
Vaata Kobras ja Põllumajandusamet
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Kobras ja Perekond (bioloogia)
Piilpart
Piilpart (Anas crecca) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.
Vaata Kobras ja Piilpart
Produktiivsus (bioloogia)
Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.
Vaata Kobras ja Produktiivsus (bioloogia)
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Kobras ja Pruunkaru
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Vaata Kobras ja Puistu
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Vaata Kobras ja Puittaimed
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Kobras ja Puukoor
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Kobras ja Raud
Rähn
Roherähn Rähn (Picus) on rähnlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Vaata Kobras ja Rähn
Ränne (zooloogia)
Gnuud rändel Ränne ehk migratsioon on loomadel esinev regulaarne suunatud elukohavahetus pika vahemaa taha.
Vaata Kobras ja Ränne (zooloogia)
Röövlind
Röövlinnud on röövtoidulised linnud – eelkõige need, kes püüavad elusat loomset saaki lennust.
Vaata Kobras ja Röövlind
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Kobras ja Rebane
Reovesi
Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.
Vaata Kobras ja Reovesi
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Kobras ja Rohttaimed
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Kobras ja Rohukonn
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Kobras ja Saarmas
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Kobras ja Saba
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Kobras ja Savi
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Kobras ja Särg
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kobras ja Süsinik
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Vaata Kobras ja Sõõrmed
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Kobras ja Selts (bioloogia)
Sinikael-part
Sinikael-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv linnuliik.
Vaata Kobras ja Sinikael-part
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Kobras ja Soontaimed
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Kobras ja Sugukond (bioloogia)
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Vaata Kobras ja Sulfaadid
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Vaata Kobras ja Talvitumine
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Vaata Kobras ja Tamm (ehitis)
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Kobras ja Tiik
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Kobras ja Toitained
Toomas Jüriado
Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.
Vaata Kobras ja Toomas Jüriado
Triinu Laan
Triinu Laan (võru keeles Laanõ Triinu, neiupõlvenimega Laanejõe, 1993–2016 Ojari; sündinud 6. mail 1975) on eesti lastekirjanik, kultuurikorraldaja ning võru keele ja kultuuri aktivist.
Vaata Kobras ja Triinu Laan
Trulling
Trulling ehk harilik trulling (Barbatula barbatula) on trullinglaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Kobras ja Trulling
Tugiliik
Tugiliik (inglise keystone species) on liik, millel on suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata koosluse funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ning selle liigi kadumisel koosluse struktuur muutub.
Vaata Kobras ja Tugiliik
Tuhkur
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.
Vaata Kobras ja Tuhkur
Ujulestad
Ujulestad ehk ujunahad on peamiselt veeloomade varvaste vahel paiknevad õhukesed nahkmoodustised, mis hõlbustavad ujumist.
Vaata Kobras ja Ujulestad
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Vaata Kobras ja Urg
Valge vesiroos
Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.
Vaata Kobras ja Valge vesiroos
Võhumõõk
Võhumõõk ehk iiris (Iris L.) on taimede perekond võhumõõgaliste sugukonnast.
Vaata Kobras ja Võhumõõk
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Kobras ja Võrse
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Kobras ja Veekogu
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Vaata Kobras ja Veelind
Veereostus
Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).
Vaata Kobras ja Veereostus
Veetemperatuur
Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.
Vaata Kobras ja Veetemperatuur
Vesikupp
Vesikupp (Nuphar) on vesiroosilaadsete seltsi vesiroosiliste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Kobras ja Vesikupp
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Kobras ja Vesinikeksponent
Voolukiirus
Voolukiirus on voolamise kiirus vedelikus fikseeritud mahu osas.
Vaata Kobras ja Voolukiirus
Vaata ka
Kobraslased
Tuntud ka kui Piiber.