Ava Google MapsisSisukord
128 suhted: Adramaa, Aivar Reivik, Ants Hein, Areen (ajaleht), Auguste Karoline, Buxhoeveden, Christoph von Münchhausen, Claus von Ungern, Eesti Ekspress, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Erastamine, Frederik II, Friedrich von Buxhoeveden, Friedrich von Löwen (1600–1669), Grigori Orlov, Haapsalu piiskopilinnus, Heinrich I (Saare-Lääne piiskop), Henrik Klasson Horn, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kabel, Kahekümneviieaastane sõda, Karl Henriksson Horn, Katariina II, Kindralleitnant, Koadjuutor, Koluvere (Lääne-Nigula), Koluvere lahing, Koluvere mõis, Koluvere mõisa park, Konvendihoone, Krahv, Kristiina, Kullamaa kihelkond, Kullamaa kirik, Lääne Elu, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, Läänemaa stiftifoogt, Löwen, Legaat, Lihula, Lihula linnus, Liivi jõgi, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linnus, Lode, Looduskaitse, Maakodu, ... Laienda indeks (78 rohkem) »
- Eesti linnused
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Adramaa
Aivar Reivik
Aivar Reivik (sündinud 17. detsembril 1956 Tallinnas) on eesti elektroonikateadlane.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Aivar Reivik
Ants Hein
Ants Hein (sündinud 20. septembril 1952 Pärnu rajoonis) on eesti arhitektuuriajaloolane.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Ants Hein
Areen (ajaleht)
Areen on ajalehe Eesti Ekspress kultuurileht (kultuurilisa).
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Areen (ajaleht)
Auguste Karoline
Auguste Karoline Augusta Caroline Friederike Luise, Braunschweig-Wolfenbütteli printsess (vene "Зельмира"; 3. detsember 1764 – 16. september 1788 Koluvere loss) oli Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi tütar ja Württembergi kuninga Wilhelm I ema, kes on tuntud oma selgusetu surma tõttu Eestis.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Auguste Karoline
Buxhoeveden
Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Buxhoeveden
Christoph von Münchhausen
Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Christoph von Münchhausen
Claus von Ungern
Claus von Ungern (surnud 7. oktoobril 1577 Danzigis) oli Taani teenistuses olnud Saaremaa aadlik ja sõjaväelane.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Claus von Ungern
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Eesti Ekspress
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Erastamine
Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Erastamine
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Frederik II
Friedrich von Buxhoeveden
Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Friedrich von Buxhoeveden
Friedrich von Löwen (1600–1669)
Friedrich von Löwen Friedrich von Löwen (ka Friedrich Löwe; 1600 Koluvere linnus – 1669) oli Eestimaa päritolu Rootsi sõjaväelane (ratsaväe kindralleitnant), Eestimaa hertsogkonna sõja- ja maanõunik.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Friedrich von Löwen (1600–1669)
Grigori Orlov
Grigori Grigorjevitš Orlov Orlovi vapp Grigori Orlovi ehitatud ''Suur Gattšina palee'' Gattšinas Krahv Grigori Grigorjevitš Orlov (ka Orloff, vene: Григорий Григорьевич Орлов) (17. oktoober 1734 – 24. aprill 1783 Moskva) oli Venemaa riigitegelane, keisrinna Katariina II soosik.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Grigori Orlov
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Haapsalu piiskopilinnus
Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)
Heinrich I (surnud 10. märtsil 1260) oli Saare-Lääne piiskop 1234–1260.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)
Henrik Klasson Horn
Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Henrik Klasson Horn
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Kabel
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Kahekümneviieaastane sõda
Karl Henriksson Horn
Karl Henriksson Horni ja tema abikaasa Agnese hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 1576–1578 ja 1600–1601 ning Kankaiste, Võnnu ja Malla pärisomanik.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Karl Henriksson Horn
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Katariina II
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Kindralleitnant
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Koadjuutor
Koluvere (Lääne-Nigula)
Ave Maria Mõistlik, sügis 2005 Koluvere on küla Läänemaal, Lääne-Nigula vallas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Koluvere (Lääne-Nigula)
Koluvere lahing
Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Koluvere lahing
Koluvere mõis
Koluvere mõis (saksa keeles Schloß Lode) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas (vaadatud 10.11.2014).
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Koluvere mõis
Koluvere mõisa park
Tammeallee Koluvere mõisa pargis Pargis asuv Koluvere mõisa peasild Koluvere mõisa park on kaitsealune park Läänemaal Lääne-Nigula vallas Koluvere külas (invaliididekodu park).
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Koluvere mõisa park
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Konvendihoone
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Krahv
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Kristiina
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik
Kullamaa Püha Johannese kirik (ka: Kullamaa Jaani kirik) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Kullamaa kirik
Lääne Elu
Lääne Elu on Eesti Lääne maakonna ajaleht, mille esimene number ilmus 13. juulil 1989.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Lääne Elu
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Lääne maakond
Lääne-Nigula vald
Lääne-Nigula vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Lääne-Nigula vald
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Läänemaa
Läänemaa stiftifoogt
Läänemaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Läänemaa stiftifoogt
Löwen
Löwen, ka Löwe oli aadlisuguvõsa.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Löwen
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Legaat
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Lihula
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Lihula linnus
Liivi jõgi
Liivi jõgi on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Rehemäe, Jõgisoo, Koluvere, Kullamaa, Kullametsa, Liivi, Päri, Silla ja Üdruma, Allikotsa, Laiküla ja Soo-otsa ja Rõuma külas ning Raplamaal Märjamaa vallas Maidla külas, Kasari jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Liivi jõgi
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Liivi sõda
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Liivimaa ordu
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Linnus
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Lode
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Looduskaitse
Maakodu
Maakodu on aastast 1989 ilmuv aia- ja koduajakiri.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Maakodu
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Magnus
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Mõõgavendade ordu
Mõigasroie
Mõigas roideprofiilina ümarvöödiga ääristatud mõigas roideprofiilina. Joonis raamatust "Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle"https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle Mõigasroie on võlviroie, mille profiil on kujundatud ümara mõikana.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Mõigasroie
Mõisamehed
Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Mõisamehed
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Moskva suurvürst
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Moskva suurvürstiriik
Obelisk
Obelisk Kairos Obelisk on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Obelisk
Palk (metsandus)
Palgi käsitsi koorimine Kõrvemaal, 2015. aastal. Müügivalmis palgid Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Palk (metsandus)
Parv
Lapsed sõitmas parvega Balsapuust Kon-Tiki parv Kon-Tiki muuseumis Oslos Lisaks veekogudel liikumisele saab statsionaarsete parvedega parandada ka ligipääsu veekogule. Suplevad lapsed parvel, Tartus, Emajõel. 2014. aasta juuli Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Parv
Printsess
"Printsess" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Printsess
Refektoorium
Rakvere linnuse refektooriumi 360° panoraamvaade Tomari kloostri refektoorium Portugalis Refektoorium (ladina sõnast refectorium) ehk remter on ühine söögisaal konvendihoone tüüpi linnustes, kloostrites ja ka lossides.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Refektoorium
Reinhold von Buxhoeveden
Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Reinhold von Buxhoeveden
Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee
Väikese väina tamm Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (põhimaantee nr 10) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee
Ristikäik
Ristikäik ümbritseb sisehoovi (Inglismaa) Ristikäik on võlv- või talalaega galeriitaoline ringtee, mis ühe- või kahekorruselisena ümbritseb kloostri klausuuri või konvendihoone nelinurkset sisehoovi, ühendades seda ümbritsevaid ruume.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Ristikäik
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Rootsi
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Saar
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Saare-Lääne piiskopkond
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Saksa keel
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Soome keel
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Stiftifoogt
Suurtükitorn
Moodne suurtükitorn Koluvere linnuse suurtükitorn (2011) Suurtükitorn on liikuva sõjavahendi (nt tanki, sõjalaeva) või liikumatu sõjavahendi (näiteks kaitserajatise) soomustatud tarind, kus saab viibida sõjavahendi isikkoosseis, asuvad vaatlusseadmed ning mis pakub neile ja suurtükile kaitset.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Suurtükitorn
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Taani kuningas
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Tatarlased
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Tiik
Tornlinnus
Tornlinnus (ebatäpselt ka tornilinnus) on linnusetüüp, mille põhiosa on bergfriid või donžoon.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Tornlinnus
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Uusgootika
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Vallikraav
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Venelased
Vundament
Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Vundament
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Württemberg
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Wilhelm von Hohenzollern
Winrich von Kniprode
Winrich von Kniprode kuju Malborkis (Marienburgis) Winrich von Kniprode (umbes 1310 – 24. juuni 1382) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1352–1382.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja Winrich von Kniprode
1. september
1.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1. september
1234
1234.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1234
1238
1238.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1238
13. jaanuar
13.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 13. jaanuar
13. sajand
13.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 13. sajand
13. sajand Eestis
13.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 13. sajand Eestis
1383
1383.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1383
14. sajand
14.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 14. sajand
1419
Sajandid: 14. sajand - 15. sajand - 16. sajand Aastakümned: 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad 1400. aastad – 1410. aastad – 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad 1460. aastad Aastad: 1414 1415 1416 1417 1418 – 1419 – 1420 1421 1422 1423 1424 ------------- 1419 (MCDXIX) oli 15.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1419
1427
1427.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1427
1439
1439.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1439
1496
1496.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1496
1532
1532.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1532
1534
1534.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1534
1541
1541.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1541
1557
1557.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1557
1560
1560.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1560
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus
1564
1564.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1564
1573
1573.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1573
1575
1575.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1575
1576
1576.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1576
1581
1581.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1581
16. september
16.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 16. september
1646
1646.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1646
17. sajand
17.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 17. sajand
1771
1771.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1771
1787
1787.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1787
1788
1788.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1788
1797
1797.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1797
1840
1840.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1840
1905
1905.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1905
1919
1919.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1919
1924
1924.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1924
1963
1963.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1963
1964
1964.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 1964
2. mai
2.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 2. mai
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 2001
2005
2005.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 2005
2008
2008.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 2008
2015
2015.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 2015
22. juuli
22.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 22. juuli
23. jaanuar
23.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 23. jaanuar
27. jaanuar
27.
Vaata Koluvere piiskopilinnus ja 27. jaanuar
Vaata ka
Eesti linnused
- Alatskivi loss
- Eesti linnuste loend
- Glehni loss
- Haapsalu piiskopilinnus
- Kavilda vasallilinnus
- Koluvere piiskopilinnus
- Kuressaare piiskopilinnus
- Laiuse ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Otepää linnus
- Pärnu ordulinnus
- Põltsamaa ordulinnus
- Porkuni
- Purtse vasallilinnus
- Sangaste loss
- Tarvastu ordulinnus
- Toompea loss
- Valjala maalinn
- Vao (Väike-Maarja)
- Varbola Jaanilinn
- Vastseliina piiskopilinnus
- Viljandi ordulinnus
Tuntud ka kui Koluvere linnus, Koluvere loss.