Sisukord
8 suhted: Bilateraalne sümmeetria, Keraskärssussid, Konuvaglad, Liik (bioloogia), Loomad, Riik (bioloogia), Taksonoomia, Ussid.
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena.
Vaata Konuvaglad ja Bilateraalne sümmeetria
Keraskärssussid
Keraskärssussid ehk priapuliidid (Priapulida) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss.
Vaata Konuvaglad ja Keraskärssussid
Konuvaglad
Konuvaglad ehk sipunkuliidid (Sipuncula) on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144–320 liiki.
Vaata Konuvaglad ja Konuvaglad
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Konuvaglad ja Liik (bioloogia)
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Konuvaglad ja Loomad
Riik (bioloogia)
Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus.
Vaata Konuvaglad ja Riik (bioloogia)
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Konuvaglad ja Taksonoomia
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Vaata Konuvaglad ja Ussid
Tuntud ka kui Sipuncula.