Sisukord
53 suhted: Aatommass, Aatomnumber, Agregaatolek, B12-vitamiin, Bromiidid, Bronhiaalastma, Bronhiit, Celsiuse skaala, D-elemendid, Elekter, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronskeem, Elektronvalem, Email, Fluoriidid, Gammakiirgus, Hüdriidid, Heitgaas, Hingamiselund, Isotoop, Jodiidid, Katalüsaator, Köha, Keemiline element, Keemistemperatuur, Klaas, Kloriidid, Kongo, Lapstööjõud, Massiarv, Metallid, Mohsi astmik, Nahk, Neutron, Nikkel, Nitriidid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Portselan, Prooton, Rootsi, Savi, Südamelihas, Siirdemetallid, Stockholm, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Televisioon, Teras, ... Laienda indeks (3 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Koobalt ja Aatommass
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Koobalt ja Aatomnumber
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Vaata Koobalt ja Agregaatolek
B12-vitamiin
B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.
Vaata Koobalt ja B12-vitamiin
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Vaata Koobalt ja Bromiidid
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).
Vaata Koobalt ja Bronhiaalastma
Bronhiit
Pilt A – inimese kopsude ja kopsutorude asukoht, pilt B – kopsutoru, pilt C – kopsutoru bronhiidi ajal Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.
Vaata Koobalt ja Bronhiit
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Koobalt ja Celsiuse skaala
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata Koobalt ja D-elemendid
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Koobalt ja Elekter
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Koobalt ja Elektron
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Koobalt ja Elektronegatiivsus
Elektronskeem
Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
Vaata Koobalt ja Elektronskeem
Elektronvalem
Elektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.
Vaata Koobalt ja Elektronvalem
295x295px Email on valge või värviline klaasjas kattekiht, millega kaetakse või dekoreeritakse metalli, keraamika või klaasi pinda.
Vaata Koobalt ja Email
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Koobalt ja Fluoriidid
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Koobalt ja Gammakiirgus
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Koobalt ja Hüdriidid
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Vaata Koobalt ja Heitgaas
Hingamiselund
Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.
Vaata Koobalt ja Hingamiselund
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Koobalt ja Isotoop
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Vaata Koobalt ja Jodiidid
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Koobalt ja Katalüsaator
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Vaata Koobalt ja Köha
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Koobalt ja Keemiline element
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Koobalt ja Keemistemperatuur
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Koobalt ja Klaas
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Koobalt ja Kloriidid
Kongo
Kongo on kahe riigi nimi.
Vaata Koobalt ja Kongo
Lapstööjõud
Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive ehk osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga.
Vaata Koobalt ja Lapstööjõud
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Vaata Koobalt ja Massiarv
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Koobalt ja Metallid
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Vaata Koobalt ja Mohsi astmik
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Koobalt ja Nahk
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Koobalt ja Neutron
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Koobalt ja Nikkel
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Koobalt ja Nitriidid
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Koobalt ja Oksüdatsiooniaste
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Koobalt ja Oksiidid
Portselan
Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on savimassi liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost.
Vaata Koobalt ja Portselan
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Koobalt ja Prooton
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Koobalt ja Rootsi
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Koobalt ja Savi
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Vaata Koobalt ja Südamelihas
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.
Vaata Koobalt ja Siirdemetallid
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Koobalt ja Stockholm
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Koobalt ja Sulamistemperatuur
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Koobalt ja Sulfiidid
Televisioon
Televisioon (lühend TV) on üks elektroonilise teabelevi vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu.
Vaata Koobalt ja Televisioon
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Koobalt ja Teras
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Koobalt ja Tihedus
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga.
Vaata Koobalt ja Tsement
Värvipigment
Pigmendid Pigment on iga keemiline ühend, mis tekitab vaatajal värvusaistingu, värvipigment kitsamas tähenduses on peen pulber, mida kasutatakse värvides ja viimistlusmaterjalides värvust andva osisena.
Vaata Koobalt ja Värvipigment