Sarnasusi Koosa keel ja Suulu keel
Koosa keel ja Suulu keel on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Afrikaani keel, Alus (keeleteadus), Asesõna, Bantu keeled, Inglise keel, Kaashäälik, Ladina tähestik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho, Morfeem, Murre, Nigeri-Kordofani keeled, Nimisõna, Prefiks, Sihitis, Sufiks, Täishäälik, Tegusõna, Toonikeel.
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Afrikaani keel ja Koosa keel · Afrikaani keel ja Suulu keel ·
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Alus (keeleteadus) ja Koosa keel · Alus (keeleteadus) ja Suulu keel ·
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Asesõna ja Koosa keel · Asesõna ja Suulu keel ·
Bantu keeled
Bantu keelte ala (pruuniga) Bantu keeled on benue-kongo keelte hulka kuuluv keelterühm.
Bantu keeled ja Koosa keel · Bantu keeled ja Suulu keel ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Inglise keel ja Koosa keel · Inglise keel ja Suulu keel ·
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Kaashäälik ja Koosa keel · Kaashäälik ja Suulu keel ·
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Koosa keel ja Ladina tähestik · Ladina tähestik ja Suulu keel ·
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Koosa keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Lõuna-Aafrika Vabariik ja Suulu keel ·
Lesotho
Katze paisust Malibamatso jõel Lesotho (ametlikult Lesotho Kuningriik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas.
Koosa keel ja Lesotho · Lesotho ja Suulu keel ·
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Koosa keel ja Morfeem · Morfeem ja Suulu keel ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Koosa keel ja Murre · Murre ja Suulu keel ·
Nigeri-Kordofani keeled
Nigeri-Kordofani hõimkond (ka Nigeri-Kongo keeled) on keelekooslus, mille pakkus 1963.
Koosa keel ja Nigeri-Kordofani keeled · Nigeri-Kordofani keeled ja Suulu keel ·
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Koosa keel ja Nimisõna · Nimisõna ja Suulu keel ·
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Koosa keel ja Prefiks · Prefiks ja Suulu keel ·
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Koosa keel ja Sihitis · Sihitis ja Suulu keel ·
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Koosa keel ja Sufiks · Sufiks ja Suulu keel ·
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Koosa keel ja Täishäälik · Suulu keel ja Täishäälik ·
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Koosa keel ja Tegusõna · Suulu keel ja Tegusõna ·
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Koosa keel ja Suulu keel ühist
- Millised on sarnasused Koosa keel ja Suulu keel
Võrdlus Koosa keel ja Suulu keel
Koosa keel on 30 suhted, samas Suulu keel 46. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 25.00% = 19 / (30 + 46).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Koosa keel ja Suulu keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: