Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Koosa keel ja Suulu keel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Koosa keel ja Suulu keel

Koosa keel vs. Suulu keel

Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos. Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.

Sarnasusi Koosa keel ja Suulu keel

Koosa keel ja Suulu keel on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Afrikaani keel, Alus (keeleteadus), Asesõna, Bantu keeled, Inglise keel, Kaashäälik, Ladina tähestik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho, Morfeem, Murre, Nigeri-Kordofani keeled, Nimisõna, Prefiks, Sihitis, Sufiks, Täishäälik, Tegusõna, Toonikeel.

Afrikaani keel

Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.

Afrikaani keel ja Koosa keel · Afrikaani keel ja Suulu keel · Näe rohkem »

Alus (keeleteadus)

Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.

Alus (keeleteadus) ja Koosa keel · Alus (keeleteadus) ja Suulu keel · Näe rohkem »

Asesõna

Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.

Asesõna ja Koosa keel · Asesõna ja Suulu keel · Näe rohkem »

Bantu keeled

Bantu keelte ala (pruuniga) Bantu keeled on benue-kongo keelte hulka kuuluv keelterühm.

Bantu keeled ja Koosa keel · Bantu keeled ja Suulu keel · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Inglise keel ja Koosa keel · Inglise keel ja Suulu keel · Näe rohkem »

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.

Kaashäälik ja Koosa keel · Kaashäälik ja Suulu keel · Näe rohkem »

Ladina tähestik

Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.

Koosa keel ja Ladina tähestik · Ladina tähestik ja Suulu keel · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.

Koosa keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Lõuna-Aafrika Vabariik ja Suulu keel · Näe rohkem »

Lesotho

Katze paisust Malibamatso jõel Lesotho (ametlikult Lesotho Kuningriik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas.

Koosa keel ja Lesotho · Lesotho ja Suulu keel · Näe rohkem »

Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.

Koosa keel ja Morfeem · Morfeem ja Suulu keel · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Koosa keel ja Murre · Murre ja Suulu keel · Näe rohkem »

Nigeri-Kordofani keeled

Nigeri-Kordofani hõimkond (ka Nigeri-Kongo keeled) on keelekooslus, mille pakkus 1963.

Koosa keel ja Nigeri-Kordofani keeled · Nigeri-Kordofani keeled ja Suulu keel · Näe rohkem »

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Koosa keel ja Nimisõna · Nimisõna ja Suulu keel · Näe rohkem »

Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.

Koosa keel ja Prefiks · Prefiks ja Suulu keel · Näe rohkem »

Sihitis

Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

Koosa keel ja Sihitis · Sihitis ja Suulu keel · Näe rohkem »

Sufiks

Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.

Koosa keel ja Sufiks · Sufiks ja Suulu keel · Näe rohkem »

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Koosa keel ja Täishäälik · Suulu keel ja Täishäälik · Näe rohkem »

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Koosa keel ja Tegusõna · Suulu keel ja Tegusõna · Näe rohkem »

Toonikeel

Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.

Koosa keel ja Toonikeel · Suulu keel ja Toonikeel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Koosa keel ja Suulu keel

Koosa keel on 30 suhted, samas Suulu keel 46. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 25.00% = 19 / (30 + 46).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Koosa keel ja Suulu keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »