Sarnasusi Kovalentne side ja Mineraal
Kovalentne side ja Mineraal on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Hapnik, Ioon, Iooniline side, Keemiline element, Keemiline side, Kristall, Metalliline side, Teemant, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kovalentne side · Aatom ja Mineraal ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kovalentne side · Hapnik ja Mineraal ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Kovalentne side · Ioon ja Mineraal ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Kovalentne side · Iooniline side ja Mineraal ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kovalentne side · Keemiline element ja Mineraal ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Kovalentne side · Keemiline side ja Mineraal ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kovalentne side ja Kristall · Kristall ja Mineraal ·
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Kovalentne side ja Metalliline side · Metalliline side ja Mineraal ·
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Kovalentne side ja Teemant · Mineraal ja Teemant ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kovalentne side ja Mineraal ühist
- Millised on sarnasused Kovalentne side ja Mineraal
Võrdlus Kovalentne side ja Mineraal
Kovalentne side on 51 suhted, samas Mineraal 123. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 5.75% = 10 / (51 + 123).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kovalentne side ja Mineraal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: