Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kovalentne side ja Vesinikside
Kovalentne side ja Vesinikside on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Elektronegatiivsus, Elektronpaar, Fluor, Hapnik, Iooniline side, Keemiline element, Keemiline energia, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Kristall, Lämmastik, Molekul, Orgaanilised ühendid, Osalaeng, Vesi, Vesinik, Vesinikfluoriidhape.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kovalentne side · Aatom ja Vesinikside ·
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Alküünid ja Kovalentne side · Alküünid ja Vesinikside ·
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Alkeenid ja Kovalentne side · Alkeenid ja Vesinikside ·
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Alkoholid ja Kovalentne side · Alkoholid ja Vesinikside ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Kovalentne side · Elektronegatiivsus ja Vesinikside ·
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Elektronpaar ja Kovalentne side · Elektronpaar ja Vesinikside ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Kovalentne side · Fluor ja Vesinikside ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kovalentne side · Hapnik ja Vesinikside ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Kovalentne side · Iooniline side ja Vesinikside ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kovalentne side · Keemiline element ja Vesinikside ·
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Keemiline energia ja Kovalentne side · Keemiline energia ja Vesinikside ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Kovalentne side · Keemiline reaktsioon ja Vesinikside ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Kovalentne side · Keemiline side ja Vesinikside ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kovalentne side ja Kristall · Kristall ja Vesinikside ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Kovalentne side ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinikside ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kovalentne side ja Molekul · Molekul ja Vesinikside ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Kovalentne side ja Orgaanilised ühendid · Orgaanilised ühendid ja Vesinikside ·
Osalaeng
Osalaeng on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-). Iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.
Kovalentne side ja Osalaeng · Osalaeng ja Vesinikside ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Kovalentne side ja Vesi · Vesi ja Vesinikside ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Kovalentne side ja Vesinik · Vesinik ja Vesinikside ·
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Kovalentne side ja Vesinikfluoriidhape · Vesinikfluoriidhape ja Vesinikside ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kovalentne side ja Vesinikside ühist
- Millised on sarnasused Kovalentne side ja Vesinikside
Võrdlus Kovalentne side ja Vesinikside
Kovalentne side on 51 suhted, samas Vesinikside 108. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 13.21% = 21 / (51 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kovalentne side ja Vesinikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
