Sarnasusi Kraini hertsogkond ja Kraini mark
Kraini hertsogkond ja Kraini mark on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht II (Austria), Aquileia patriarhaat, Austria ertshertsogkond, Friuli, Görzi krahvkond, Habsburgid, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Horvaatia kuningriik (keskaegne), Istria mark, Julia Alpid, Karsti platoo, Kärnteni hertsogkond, Ljubljana, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Meinhardiinid, Otakar II, Roomlaste kuningas, Rudolf IV (Austria), Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Sava, Sise-Austria, Sloveeni keel, Sloveenia, Steiermargi hertsogkond, Tirooli krahvkond, Veneetsia vabariik.
Albrecht II (Austria)
Albrecht II Tark ehk Lombakas (Albrecht der Weise ehk Albrecht der Lahme; 12. detsember 1298 – 16. august 1358) oli Austria hertsog 1330–1358.
Albrecht II (Austria) ja Kraini hertsogkond · Albrecht II (Austria) ja Kraini mark ·
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Aquileia patriarhaat ja Kraini hertsogkond · Aquileia patriarhaat ja Kraini mark ·
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Austria ertshertsogkond ja Kraini hertsogkond · Austria ertshertsogkond ja Kraini mark ·
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Friuli ja Kraini hertsogkond · Friuli ja Kraini mark ·
Görzi krahvkond
Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.
Görzi krahvkond ja Kraini hertsogkond · Görzi krahvkond ja Kraini mark ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Kraini hertsogkond · Habsburgid ja Kraini mark ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini mark ·
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kraini hertsogkond · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kraini mark ·
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Istria mark ja Kraini hertsogkond · Istria mark ja Kraini mark ·
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Julia Alpid ja Kraini hertsogkond · Julia Alpid ja Kraini mark ·
Karsti platoo
Rilke rajast Duino (Devini) kaljudele Karsti platoo (sloveeni keeles Kras, itaalia keeles Carso, saksa keeles Karst) on lubjakivist koosnev piiriäärne platoo Sloveenia edelaosas ja Itaalia kirdeosas.
Karsti platoo ja Kraini hertsogkond · Karsti platoo ja Kraini mark ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark ·
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Kraini hertsogkond ja Ljubljana · Kraini mark ja Ljubljana ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Kraini hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Kraini mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Meinhardiinid
130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.
Kraini hertsogkond ja Meinhardiinid · Kraini mark ja Meinhardiinid ·
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Kraini hertsogkond ja Otakar II · Kraini mark ja Otakar II ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Kraini hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Kraini mark ja Roomlaste kuningas ·
Rudolf IV (Austria)
Rudolf IV Rajaja Rudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja (Rudolf der Stifter; 1. november 1339 – 27. juuli 1365) oli Habsburgide valduste (Austria hertsogkond, Kraini, Kärnteni, Steiermargi ja alates 1363. aastast ka Tirooli) valitseja 1358–1365, Albrecht II poeg.
Kraini hertsogkond ja Rudolf IV (Austria) · Kraini mark ja Rudolf IV (Austria) ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Kraini hertsogkond ja Saksa keel · Kraini mark ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Kraini hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Kraini mark ja Saksa-Rooma riik ·
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Kraini hertsogkond ja Sava · Kraini mark ja Sava ·
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Kraini hertsogkond ja Sise-Austria · Kraini mark ja Sise-Austria ·
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Kraini hertsogkond ja Sloveeni keel · Kraini mark ja Sloveeni keel ·
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Kraini hertsogkond ja Sloveenia · Kraini mark ja Sloveenia ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kraini hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Kraini mark ja Steiermargi hertsogkond ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Kraini hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Kraini mark ja Tirooli krahvkond ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Kraini hertsogkond ja Veneetsia vabariik · Kraini mark ja Veneetsia vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kraini hertsogkond ja Kraini mark ühist
- Millised on sarnasused Kraini hertsogkond ja Kraini mark
Võrdlus Kraini hertsogkond ja Kraini mark
Kraini hertsogkond on 74 suhted, samas Kraini mark 70. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 18.75% = 27 / (74 + 70).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kraini hertsogkond ja Kraini mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: