Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kreva loss ja Kęstutis

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kreva loss ja Kęstutis

Kreva loss vs. Kęstutis

Kreva loss aastal 1899 Kreva loss (valgevene keeles Крэўскі замак) on keskaegne kastell Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis Krevas. Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.

Sarnasusi Kreva loss ja Kęstutis

Kreva loss ja Kęstutis on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Algirdas, Jogaila, Kreva, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Moskva, Poola, Valgevene keel.

Algirdas

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Algirdas ja Kreva loss · Algirdas ja Kęstutis · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Jogaila ja Kreva loss · Jogaila ja Kęstutis · Näe rohkem »

Kreva

Kreva (valgevene keeles Крэва) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Kreva külanõukogu halduskeskus.

Kreva ja Kreva loss · Kreva ja Kęstutis · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Kreva loss ja Leedu suurvürst · Kęstutis ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Kreva loss ja Leedu suurvürstiriik · Kęstutis ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Kreva loss ja Moskva · Kęstutis ja Moskva · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Kreva loss ja Poola · Kęstutis ja Poola · Näe rohkem »

Valgevene keel

Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Kreva loss ja Valgevene keel · Kęstutis ja Valgevene keel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kreva loss ja Kęstutis

Kreva loss on 38 suhted, samas Kęstutis 89. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 6.30% = 8 / (38 + 89).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kreva loss ja Kęstutis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »