Sarnasusi Krista Pärmäkoski ja Riitta-Liisa Roponen
Krista Pärmäkoski ja Riitta-Liisa Roponen on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Davos, Falun, Lahti, Liberec, Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises, Marit Bjørgen, Oslo, Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, Pirjo Muranen, Sotši, Taliolümpiamängud, Val di Fiemme, Vancouver, 2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, 2010. aasta taliolümpiamängud, 2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, 2014. aasta taliolümpiamängud, 2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused.
Davos
Davos on vald Lõuna-Šveitsis Graubündeni kantonis Landwasseri jõe ääres.
Davos ja Krista Pärmäkoski · Davos ja Riitta-Liisa Roponen ·
Falun
Falun on linn Rootsi keskosas, Dalarna lääni keskus.
Falun ja Krista Pärmäkoski · Falun ja Riitta-Liisa Roponen ·
Lahti
Lahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas.
Krista Pärmäkoski ja Lahti · Lahti ja Riitta-Liisa Roponen ·
Liberec
Liberec (saksa Reichenberg) on linn Tšehhis, Libereci maakonna keskus.
Krista Pärmäkoski ja Liberec · Liberec ja Riitta-Liisa Roponen ·
Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises
Murdmaasuusatamise maailmakarikavõistlused on Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni FIS-i korraldatav iga-aastane võistlussari murdmaasuusatamises.
Krista Pärmäkoski ja Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises · Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises ja Riitta-Liisa Roponen ·
Marit Bjørgen
Marit Bjørgen (sündinud 21. märtsil 1980 Trondheimis) on Norra murdmaasuusataja, kaheksakordne olümpiavõitja ja kaheksateistkordne maailmameister. Juunioride maailmameistrivõistlustel jäi Bjørgeni parimaks kohaks 3. veebruaril 1999 Austrias Saalfeldenis saadud 8. koht 5 km klassikatehnikadistantsil. Bjørgen debüteeris MK-sarjas 27. detsembril 1999 Šveitsis Engelbergis klassikasprindis, kus ta jäi 39. kohale. Esimest korda sõitis ta MK-punktidele aasta hiljem, 29. detsembril 2000 jällegi Engelbergis, kus oli 1 km klassikasprindis 17. ja järgmisel päeval 1 km vabasprindis 29. 21. jaanuaril 2001 tuli ta esimest korda Norra meistrivõistlustel medalile, sõites 5 km klassikas välja pronksmedali. 31. märtsil 2001 sai ta pronksmedali ka 1 km vabatehnikasprindis. Esimest korda osales Bjørgen suurvõistlustel 2001. aasta maailmameistrivõistlustel Soomes Lahtis, kus tema parimaks tulemuseks jäi 19. koht 10 km jälitussõidus. 10 km klassikasõidus oli ta 24. Ta pääses Norra koondisse sellest hoolimata, et oli Norra meistrivõistlustelt seni ainult ühe pronksmedali saanud ega olnud kordagi MK-sarjas esikümnesse pääsenud. 2002. aastal ei tulnud Bjørgen Norra meistrivõistlustel üldse medalile, kuid parandas oma parimat kohta MK-sarjas. 24. novembril 2001 oli ta Kuopios 5 km klassikasõidus 14. ja 8. detsembril Itaalias Cognes 5 km klassikadistantsil samuti. Tulemused ei olnud muljetavaldavad, kuid ta arvati Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängude koondisse. Ta sõitis 30 km klassikasõidus välja 14. koha, aga teatesõidus saavutas hõbemedali. Ühisstardiga 15 km vabastiilis sõidus oli ta 50. Pärast olümpiamänge paranesid tema tulemused märgatavalt. 10. märtsil saavutas ta MK-etapil Norra naiskonnas Rootsis Falunis taas 2. koha, 23. märtsil Norras Lillehammeris ühisstardiga 58 km klassikastiilis sõidus 13. koha ja 26. oktoobril võitis ta Saksamaal Düsseldorfis oma elu esimese MK-etapi. See sõideti 2 km distantsil vabastiilis sprindina. 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Itaalias Val di Fiemmes tuli ta 26. veebruaril 1,5 km sprindi vabasõidus maailmameistriks. Enne seda oli ta 18. veebruaril tulnud ühisstardist 15 km klassikasõidus 24. kohale ja võitnud 24. veebruaril teatenaiskonnaga hõbemedali Saksamaa järel ja Venemaa ees. Kaks aastat hiljem, 28. jaanuaril 2005 tuli Bjørgen esimest korda Norra meistriks. See toimus 1 km klassikasprindis. 7,5+7,5 km jälitussõidus tuli hõbemedal. 2005. aasta MM-il Saksamaal Oberstdorfis Bjørgen üllatuslikult sprindis oma tiitlit kaitsta ei suutnud, jäädes 16. kohale, kuid tuli maailmameistriks 30 km ühisstardiga klassikasõidus, teatesprindi vabasõidus koos Hilde Pederseniga ja 4×5 km teatesõidus Venemaa ja Itaalia ees, sõites viimast vahetust. Veel sai ta neilt võistlustelt hõbemedali 2×7,5 km jälitussõidus Julia Tšepalova järel ning pronksmedali 10 km vabasõidus Kateřina Neumannová ja Tšepalova järel, olles nende võistluste edukaim sportlane. 2006. aasta taliolümpiamängudel Pragelatos tegi Bjørgen viis starti. 12. veebruaril katkestas ta 7,5+7,5 km jälitussõidu (Kristina Šmigun võitis), 14. veebruaril oli naiskondlikus klassikasprindis 6×1,2 km distantsil 4., 16. veebruaril tuli 10 km klassikatehnikas sõidul Kristina Šmiguni järel hõbemedalile, 18. veebruaril saavutas teatenaiskonnas 5. koha, sõites viimast vahetust, ja 22. veebruaril tuli 1,2 km vabastiilis sprindis 18. kohale. 2007. aasta MM-il Jaapanis Sapporos startis ta kõigil kuuel distantsil. 22. veebruaril oli ta klassikasprindis B-finaali 4. ja kokku 10., 23. veebruaril võitis ta koos Astrid Jacobseniga pronksmedali sprinditeates Soome ja Saksamaa järel, 25. veebruaril oli ta 7,5+7,5 km jälitussõidus 12., 27. veebruaril oli 10 km vabastiilis sõidus 22., 1. märtsil võitis Norra naiskonnas 4×5 km teatesõidus pronksmedali Soome ja Saksamaa järel (Bjørgen sõitis teist vahetust) ning 3. märtsil tuli ühisstardist 30 km klassikatehnikas sõidus 9. kohale. 2009. aasta MM-il Liberecis startis ta neljal distantsil. 19. veebruaril oli ta 10 km klassikasõidus 16., 21. veebruaril 7,5+7,5 km jälitussõidus 19., 24. veebruaril 1,3 km vabastiilis sprindis 9. ja 26. veebruaril 4×5 km teatesõidus 4. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris startis ta viiel distantsil. 15. veebruaril tuli ta 10 km vabatehnikasõidus Charlotte Kalla ja Kristina Šmiguni järel pronksmedalile, 17. veebruaril võitis 1,5 km klassikasprindi, 19. veebruaril võitis 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu, 25. veebruaril võitis 4×5 km teatenaiskonnaga juba kolmanda kuldmedali ja 27. veebruaril tuli ta ühisstardist 30 km klassikasõidus Justyna Kowalczyki järel hõbemedalile, kaotades kõigest 0,3 sekundiga. 2015. aastal võitis ta esimest korda Tour de Ski. Bjørgen võitis maailma karika neli korda (2005, 2006, 2012 ja 2015), tavadistantside karika kolm korda (2005, 2012 ja 2015) ning sprindikarika viis korda (2003, 2004, 2005, 2006 ja 2015). Bjørgen lõpetas sportlaskarjääri pärast hooaega 2017–18, kuid 2020. aasta mais teatas ta, et hakkab võistlema suusamaratonidel. Bjørgen Otepää MK-etapil (2006).
Krista Pärmäkoski ja Marit Bjørgen · Marit Bjørgen ja Riitta-Liisa Roponen ·
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Krista Pärmäkoski ja Oslo · Oslo ja Riitta-Liisa Roponen ·
Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused
Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võisteldakse murdmaasuusatamises, suusahüpetes ja suusakahevõistluses (suusahüpped ja murdmaasuusatamine).
Krista Pärmäkoski ja Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused · Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Riitta-Liisa Roponen ·
Pirjo Muranen
Pirjo Muranen Tour de Skil Prahas (2007) Pirjo Elina Muranen (sünninimi Pirjo Manninen; sündinud 8. märtsil 1981 Rovaniemis) on soome endine murdmaasuusataja.
Krista Pärmäkoski ja Pirjo Muranen · Pirjo Muranen ja Riitta-Liisa Roponen ·
Sotši
Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal Krasnodari krais.
Krista Pärmäkoski ja Sotši · Riitta-Liisa Roponen ja Sotši ·
Taliolümpiamängud
2014. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia Sotšis Talioümpiamängud (inglise Winter Olympic Games; prantsuse Jeux olympiques d'hiver) on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus, kus võisteldakse lumel ja jääl.
Krista Pärmäkoski ja Taliolümpiamängud · Riitta-Liisa Roponen ja Taliolümpiamängud ·
Val di Fiemme
Asukoht Val di Fiemme on org Trentino-Alto Adige maakonnas Põhja-Itaalias Dolomiitides.
Krista Pärmäkoski ja Val di Fiemme · Riitta-Liisa Roponen ja Val di Fiemme ·
Vancouver
Vancouver on linn Kanadas Briti Columbia provintsis.
Krista Pärmäkoski ja Vancouver · Riitta-Liisa Roponen ja Vancouver ·
2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused
Libereci raekoda 2009.
2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Krista Pärmäkoski · 2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Riitta-Liisa Roponen ·
2010. aasta taliolümpiamängud
thumb 2010.
2010. aasta taliolümpiamängud ja Krista Pärmäkoski · 2010. aasta taliolümpiamängud ja Riitta-Liisa Roponen ·
2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused
Oslo 2011 logo Holmenkolleni suusahüppemägi Oslo 2011.
2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Krista Pärmäkoski · 2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Riitta-Liisa Roponen ·
2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused
Põhja suusaalade 2013.
2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Krista Pärmäkoski · 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Riitta-Liisa Roponen ·
2014. aasta taliolümpiamängud
Sotši taliolümpiamängude puhul välja antud sajarublane rahatäht 2014.
2014. aasta taliolümpiamängud ja Krista Pärmäkoski · 2014. aasta taliolümpiamängud ja Riitta-Liisa Roponen ·
2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused
Lugneti suusastaadion Põhja suusaalade 2015.
2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Krista Pärmäkoski · 2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ja Riitta-Liisa Roponen ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Krista Pärmäkoski ja Riitta-Liisa Roponen ühist
- Millised on sarnasused Krista Pärmäkoski ja Riitta-Liisa Roponen
Võrdlus Krista Pärmäkoski ja Riitta-Liisa Roponen
Krista Pärmäkoski on 71 suhted, samas Riitta-Liisa Roponen 94. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 11.52% = 19 / (71 + 94).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Krista Pärmäkoski ja Riitta-Liisa Roponen. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: