Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Karbiidid ja Kristall

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Karbiidid ja Kristall

Karbiidid vs. Kristall

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C). Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Sarnasusi Karbiidid ja Kristall

Karbiidid ja Kristall on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alumiinium, Elektron, Ioon, Kõvadus, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Metallid, Raud, Räni, Süsinik, Teemant, Temperatuur, Väärisgaasid.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Karbiidid · Aatom ja Kristall · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Alumiinium ja Karbiidid · Alumiinium ja Kristall · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Karbiidid · Elektron ja Kristall · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Ioon ja Karbiidid · Ioon ja Kristall · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Kõvadus ja Karbiidid · Kõvadus ja Kristall · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Karbiidid ja Kovalentne side · Kovalentne side ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Karbiidid ja Kristallstruktuur · Kristall ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Karbiidid ja Metallid · Kristall ja Metallid · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Karbiidid ja Raud · Kristall ja Raud · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Karbiidid ja Räni · Kristall ja Räni · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Karbiidid ja Süsinik · Kristall ja Süsinik · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Karbiidid ja Teemant · Kristall ja Teemant · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Karbiidid ja Temperatuur · Kristall ja Temperatuur · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Karbiidid ja Väärisgaasid · Kristall ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Karbiidid ja Kristall

Karbiidid on 91 suhted, samas Kristall 56. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 9.52% = 14 / (91 + 56).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Karbiidid ja Kristall. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »