Sisukord
185 suhted: Aabel, Aabraham, Aabrahami Jumal, Aabrahamlik religioon, Aadam, Aafrika, Aasia, Abba, Adventism, Alžeeria, Aleksandria, Algkristlus, Ameerika, Anabaptistid, Anglikaani kirik, Antakya, Antiikkultuur, Anton LaVey, Apokrüüfid, Apostel, Apostellik suktsessioon, Areios, Arianism, Armeenia, Armulaua sakrament, Augustinus, Ülestõusmine, Õigeusk, Õigeusu kirik, Babüloonia, Balkani poolsaar, Baptism, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Ben Klassen, C. S. Lewis, Constantinus Suur, Damaskus, Dogmaatika, Egeuse meri, Eliisabet, Elu Sõna, Enchiridion (Augustinus), Esseenid, Ester, Euroopa, Evangeelium, Filipiinid, Friedrich Nietzsche, Galilea, ... Laienda indeks (135 rohkem) »
Aabel
Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi käsikirjast Jacques Joseph Tissot. Kain viib Aabeli surma Aabel oli Vanas Testamendis Aadama ja Eeva teine poeg, esimene inimene, kes suri, ja esimene mõrvaohver.
Vaata Kristlus ja Aabel
Aabraham
ingli sekkumist Iisaki ohverdamisesse Aabrahami poolt Aabraham (heebrea keeles "paljude rahvaste isa") (heebrea keeles אַבְרָהָם; araabia keeles ابراهيم; algne nimi Aabram, hbr. keeles "ülev isa") oli esimene ja tähtsaim Piibli patriarh.
Vaata Kristlus ja Aabraham
Aabrahami Jumal
Aabrahami Jumal (ka Jaakobi Jumal ning Iisaki Jumal; jidiši גאָט פֿון אַבֿרהם) on üks Vanas Testamendis esinevaid Jumala määratlusi, mis viitab juutide esivanematele (Aabrahamile, Jaakobile ja Iisakile).
Vaata Kristlus ja Aabrahami Jumal
Aabrahamlik religioon
Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Aabrahami religioossest traditsioonist.
Vaata Kristlus ja Aabrahamlik religioon
Aadam
AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.
Vaata Kristlus ja Aadam
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Kristlus ja Aafrika
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Kristlus ja Aasia
Abba
Abba (aramea keeles) 'isa') on judaismis ja kristluses palves kasutatav pöördumine Jumala (Jahve, Jumal-Isa) poole. Uues Testamendis esineb see ebatavaliselt lihtsa pöördumisena Jumala poole koos tõlkega Jeesuse suus (Abba, Isa!, Mk 14:35) ja kristlaste suus (Abba! Isa!, Rm 8:15) ja Jumala Poja Vaimu suus (Abba! Isa!, Gl 4:6).
Vaata Kristlus ja Abba
Adventism
Adventism on kristlik liikumine, mis kuulub protestantide hulka ning tekkis 19. sajandil Ameerika Ühendriikides Jeesuse Kristuse teise tuleku ootuses.
Vaata Kristlus ja Adventism
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Vaata Kristlus ja Alžeeria
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Vaata Kristlus ja Aleksandria
Algkristlus
Algkristlus on kristluse ajaloo varaseima ajajärgu nimetus, mis kestis umbes sajandi.
Vaata Kristlus ja Algkristlus
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Kristlus ja Ameerika
Anabaptistid
Philadelphias 17. sajandil Anabaptistid (kreeka anababtizό 'kastan uuesti vee alla, ristin') ehk taasristijad on 16.
Vaata Kristlus ja Anabaptistid
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Vaata Kristlus ja Anglikaani kirik
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Vaata Kristlus ja Antakya
Antiikkultuur
Antiikkultuur on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kultuur (tavaliselt ei arvata antiikkultuuri hulka egeuse kultuuri).
Vaata Kristlus ja Antiikkultuur
Anton LaVey
Anton Szandor LaVey (sünninimi Howard Stanton Levey; 11. aprill 1930 Chicago – 29. oktoober 1997 San Francisco) oli Ameerika Ühendriikide okultist ja Saatana kiriku rajaja.
Vaata Kristlus ja Anton LaVey
Apokrüüfid
Apokrüüfid (ka apokriiva, apokriivaraamatud; kreeka keeles apokryphos 'salajane') on Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja algkristlikud teosed.
Vaata Kristlus ja Apokrüüfid
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Vaata Kristlus ja Apostel
Apostellik suktsessioon
Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased.
Vaata Kristlus ja Apostellik suktsessioon
Areios
Areios (ladinapäraselt Arius; 250/256–336) oli kristlik presbüter Aleksandriast.
Vaata Kristlus ja Areios
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Kristlus ja Arianism
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
Vaata Kristlus ja Armeenia
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Vaata Kristlus ja Armulaua sakrament
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Kristlus ja Augustinus
Ülestõusmine
Ülestõusmine ehk surnuist ülestõusmine on paljudes religioonides ja mütoloogiates esinev motiiv, kus kangelane (jumal vm tegelane) tõuseb surmast uuesti ellu.
Vaata Kristlus ja Ülestõusmine
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Vaata Kristlus ja Õigeusk
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Vaata Kristlus ja Õigeusu kirik
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Kristlus ja Babüloonia
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Kristlus ja Balkani poolsaar
Baptism
Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks.
Vaata Kristlus ja Baptism
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Kristlus ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Kristlus ja Bütsantsi keisrite loend
Ben Klassen
Ben Klassen (õieti Bernhardt Klassen; 20. veebruar 1918 – 6. august 1993) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja usujuht, kes toetas uskumust valgenahaliste ülimuslikkusest.
Vaata Kristlus ja Ben Klassen
C. S. Lewis
C.S. Lewise ausammas Belfastis Clive Staples Lewis (tavaliselt kasutatakse nimekuju C. S. Lewis; 29. november 1898 Belfast – 22. november 1963 Oxford) oli briti kirjanik ja õpetlane.
Vaata Kristlus ja C. S. Lewis
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Kristlus ja Constantinus Suur
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Vaata Kristlus ja Damaskus
Dogmaatika
Dogmaatika on mingi usundi usutõdede kogum.
Vaata Kristlus ja Dogmaatika
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Vaata Kristlus ja Egeuse meri
Eliisabet
Eliisabet (kreeka keeles Έλισάβετ, heebrea keeles אלישבע 'Jumal on minu tõotus' või 'tõotuse Jumal' või 'Jumalale tõotatu' (Eliseba, Teine Moosese raamat 6:23) või 'Minu Jumal on minuga' või 'Jumal on küllus'; 1.
Vaata Kristlus ja Eliisabet
Elu Sõna
Elu Sõna on kristlik usulis-poliitiline liikumine, mis loodi 1986.
Vaata Kristlus ja Elu Sõna
Enchiridion (Augustinus)
Enchiridion ad Laurentium (Käsiraamat Laurentiusele) ehk De fide, spe et caritate (Usust, lootusest ja armastusest) on Augustinuse teos.
Vaata Kristlus ja Enchiridion (Augustinus)
Esseenid
Esseenid, olid väike (mõni tuhat liiget) ja kinnine judaistlik usulahk Palestiinas 2. sajandil eKr – 1. sajandil pKr.
Vaata Kristlus ja Esseenid
Ester
Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסתר) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.
Vaata Kristlus ja Ester
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Kristlus ja Euroopa
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Kristlus ja Evangeelium
Filipiinid
Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.
Vaata Kristlus ja Filipiinid
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Vaata Kristlus ja Friedrich Nietzsche
Galilea
pisi Galilea (heebrea keeles הגליל HaGalil; araabia keeles الجليل al-Jalīl) on piirkond Iisraeli põhjaosas Vahemere ning Jordani jõe, ajalooliselt Vahemere, Kinnereti järve, Şūri (Tüürose) vahel.
Vaata Kristlus ja Galilea
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Kristlus ja Gruusia
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Vaata Kristlus ja Hellenism
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Kristlus ja Hiina
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Kristlus ja Idagoodid
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Vaata Kristlus ja Islam
Issand
Isand (pietistlikus traditsioonis Issand) on kristliku (ja/või judaistliku) Jumala sünonüüm või epiteet eesti keeles, mida kasutatakse sõnade Adonai (heebrea 'Mu Isand'), Kyrios (kreeka) ja Dominus (ladina) eeskujul ja tõlkena.
Vaata Kristlus ja Issand
Jaakobus (Jeesuse vend)
Jaakobus (1968. aasta piiblitõlkes Jakoobus) oli Joosepi ja Maarja poeg ning Jeesuse vend (Markuse 6:3; Galaatlastele 1:19).
Vaata Kristlus ja Jaakobus (Jeesuse vend)
Jünger
Jüngrid olid Uues Testamendis kirjeldatud Jeesuse lähimad õpilased, kes levitasid tema õpetust.
Vaata Kristlus ja Jünger
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Vaata Kristlus ja Jõulud
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Kristlus ja Jeesus
Jehoova
Jehoova on Jumala nime Jahve (YHWH; JHWH; JHVH; יהוה) üks hääldusvariante, mille tunnustamise lõpetasid keeleteadlased 20.
Vaata Kristlus ja Jehoova
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Kristlus ja Jeruusalemm
Jeruusalemma algkogudus
Jeruusalemma algkogudus on aasta 30 m.a.j kevadel jeesusliikumise mõjul tekkinud esimene rühmitus Juudamaal, mis püsis kuni 132 m.a.j. Peale Jeesuse surma hakkasid tema sõbrad kogunema Maarja Magdaleena maja teisel korrusel (nn "ülemine tuba"), Jeruusalemma idaosas.
Vaata Kristlus ja Jeruusalemma algkogudus
Johannes (apostel)
Apostel Johannes, Zampieri õlimaal Johannes (heebrea keeles יוחנן בן זבדי Yohanan ben Zavdi; u 6 – u 100 pKr) oli Jeesuse kaheteistkümnest apostlist kõige noorem, kristliku pärimuse järgi piibli mitme raamatu autor.
Vaata Kristlus ja Johannes (apostel)
Johannese evangeelium
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta.
Vaata Kristlus ja Johannese evangeelium
Jordaania
Jordaania on riik Lähis-Idas.
Vaata Kristlus ja Jordaania
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Vaata Kristlus ja Judaism
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Kristlus ja Jumal
Jumala poeg
Jeesus Kristus on "ainusündinud" (kreeka keeles μονογενῆ, inglise keeles only begotten) Jumala poeg, kes eostati Püha Vaimu läbi ning sündis neitsi Maarjal.
Vaata Kristlus ja Jumala poeg
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Kristlus ja Justinianus I
Justinus I
Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.
Vaata Kristlus ja Justinus I
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Kristlus ja Juudid
Kalchedoni kirikukogu
Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.
Vaata Kristlus ja Kalchedoni kirikukogu
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Kristlus ja Kalvinism
Katehhees
Katehhees (ka katekees, kreeka sõnast katēkheō 'kuuldavaks tegema') on (suuline) õpetus kristlikust usust, ristimise ja konfirmatsiooni ettevalmistus.
Vaata Kristlus ja Katehhees
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Kristlus ja Katekismus
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Kristlus ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Kristlus ja Katoliku kirik
Kórinthos
Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.
Vaata Kristlus ja Kórinthos
Kümme käsku
Mooses käsutahvlitega (Rembrandt, 1659) Kümme käsku (tuntud ka kui Moosese seadused või dekaloog, kr δεκάλογος) on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtteid, mida peavad oma alustalaks nii judaism kui enamik kristluse vorme, ehkki nende tõlgendamise ja järjestamise osas traditsioonid erinevad.
Vaata Kristlus ja Kümme käsku
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Kristlus ja Ketserlus
Kiri heebrealastele
Kiri heebrealastele (lühend Hb) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 19.
Vaata Kristlus ja Kiri heebrealastele
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Kristlus ja Kirik (institutsioon)
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Kristlus ja Kirik (pühakoda)
Kirikulugu
Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega.
Vaata Kristlus ja Kirikulugu
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Kristlus ja Klooster
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Vaata Kristlus ja Kogudus
Kolmainsus
Kolmainsuse diagramm traditsionaalse läänekristluse sümboolikast Kolmainsus (ka Püha Kolmainsus) on kristluse õpetus, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus.
Vaata Kristlus ja Kolmainsus
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Kristlus ja Konstantinoopol
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Vaata Kristlus ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Kristlus ja Kreeka keel
Kristadelflased
Christadelphian Hall Bathi linnas Kristadelflased (inglise Christadelphians; kreeka keele sõnadest "vennad Kristuses") on kristlik usulahk, mis ei tunnista kolmainsust.
Vaata Kristlus ja Kristadelflased
Kristlaste Ühendus
Kristlaste Ühenduse altar Helsingis Kristlaste Ühendus (aastatel 1994–2016 Eestis ametlikult kasutatud nimi Kristlaste Osadus, Kristlaste Osaduse Kirik; saksa keeles Die Christengemeinschaft) on kristlik usuühendus, mille asutas 1922.
Vaata Kristlus ja Kristlaste Ühendus
Kristlik ekstremism
Kristlikuks ekstremismiks ehk äärmuskristluseks (inglise keeles Christian extremism) võidakse nimetada mitmesuguseid kristluse voole, mida peetakse fundamentalistlikeks ning kristlikku terrorismi ajendavateks.
Vaata Kristlus ja Kristlik ekstremism
Kristlikud jõulud
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
Vaata Kristlus ja Kristlikud jõulud
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Kristlus ja Kristlus
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Vaata Kristlus ja Kristus
Kultus
Kultus on üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi; mida või keda teenitakse.
Vaata Kristlus ja Kultus
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Kristlus ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Kristlus ja Läänegoodid
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Kristlus ja Lähis-Ida
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Vaata Kristlus ja Lõuna-Euroopa
Lõuna-Korea
Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Ida-Aasias, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.
Vaata Kristlus ja Lõuna-Korea
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Vaata Kristlus ja Liibüa
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Kristlus ja Luterlus
Maailmareligioon
Maailmareligioon on usund, mis on väljunud rahvusreligiooni piiridest ning on omaks võetud laiemalt.
Vaata Kristlus ja Maailmareligioon
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Vaata Kristlus ja Manilus
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Vaata Kristlus ja Märter
Messias
frangi autor Fredegar Herakleios I-st kui kellestki, kes "läks lahingusse nagu teine Taavet". Taldrikute kogu võib viidata just sellele sündmusele. Messias (heebrea keeles מָשִׁיחַ mashiaẖ 'salvitu'; vanakreekakeelses Septuagintas Μεσσίας Messías; tõlgituna kreeka keelde Χριστός Khristós, ladinapäraselt Christus) oli algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel.
Vaata Kristlus ja Messias
Metodism
Metodism on protestantlik kristlik liikumine, mis tekkis 18. sajandil äratusliikumisena anglikaani kirikus ning levis innuka misjonitöö tulemusena üle kogu Briti impeeriumi, Ameerika Ühendriikide ja mujale.
Vaata Kristlus ja Metodism
Milano edikt
Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.
Vaata Kristlus ja Milano edikt
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Vaata Kristlus ja Misjon
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Vaata Kristlus ja Monofüsitism
Monoteism
Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse.
Vaata Kristlus ja Monoteism
Nag Hammadi kirjad
Nag Hammadi kirjade leiukoht Egiptuses Nag Hammadi käsikirjad avastati 1945.
Vaata Kristlus ja Nag Hammadi kirjad
Nelipühad
Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes '; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes ') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50.
Vaata Kristlus ja Nelipühad
Nelipühilus
Nelipühi revival ehk nelipühilikkus on üks suurimaid protestantlikke suundumusi kristluses maailmas.
Vaata Kristlus ja Nelipühilus
Nestoriaanlus
Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.
Vaata Kristlus ja Nestoriaanlus
Nestorius
Nestorius ehk Nestorios (kreeka keeles Νεστόριος; u 386 – 450) oli Konstantinoopoli peapiiskop 10.
Vaata Kristlus ja Nestorius
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Vaata Kristlus ja Nikaia I kirikukogu
Oikumeenia
Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.
Vaata Kristlus ja Oikumeenia
Okeaania
Okeaania Okeaania kaart Okeaania on osa Austraalia ja Okeaania maailmajaost.
Vaata Kristlus ja Okeaania
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Kristlus ja Paavst
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Vaata Kristlus ja Palestiina (piirkond)
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Vaata Kristlus ja Partia
Patriarh
Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.
Vaata Kristlus ja Patriarh
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Vaata Kristlus ja Patt
Patusepalve
Patusepalve on kristluses palve, millega inimene palub Jumalalt oma patud andeks, annab oma elu Jumalale ja hakkab Jumala lapseks.
Vaata Kristlus ja Patusepalve
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Vaata Kristlus ja Paulus
Pauluse kiri roomlastele
Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm).
Vaata Kristlus ja Pauluse kiri roomlastele
Püha õhtusöömaaeg
Püha õhtusöömaaeg on evangeeliumites kirjeldatud sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega.
Vaata Kristlus ja Püha õhtusöömaaeg
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Vaata Kristlus ja Püha Vaim
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Vaata Kristlus ja Pühakiri
Pühitsus
Pühitsus on erialane mõiste kirikus.
Vaata Kristlus ja Pühitsus
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Kristlus ja Põhja-Aafrika
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Kristlus ja Peapiiskop
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.
Vaata Kristlus ja Peetrus
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Kristlus ja Piibel
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Kristlus ja Piiskop
PKr
pKr (varem p. Kr.) ehk m.a.j (varem m. a. j.) ehk AD või A. D. ehk anno ehk anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti.
Vaata Kristlus ja PKr
Pluralism
Pluralismiks nimetatakse mitut erinevat mõistet.
Vaata Kristlus ja Pluralism
Pontius Pilatus
Pontius Pilatus (Piiblis Pontius Pilaatus; ladina keeles Pontius Pīlātus; kreeka keeles Πόντιος Πιλάτος Póntios Pilátos) oli Rooma provintsi Juudamaa prefekt aastatel 26/27–36/37 pKr.
Vaata Kristlus ja Pontius Pilatus
Presbüter
Presbüter (kreeka keeles presbyteros, vanem) oli varakristlikus kirikus kogudusevanem.
Vaata Kristlus ja Presbüter
Presbüterlus
Presbüterlus on vanematekogul põhinevat kirikuvalitsemist pooldavate kalvinistlike denominatsioonide koondnimetus.
Vaata Kristlus ja Presbüterlus
Prohvet
Prohvet on väljendusjõuline isik, kes kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale.
Vaata Kristlus ja Prohvet
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Kristlus ja Protestantism
Psalm 53
Psalm 53 on Psalmide raamatu 53.
Vaata Kristlus ja Psalm 53
Rahvusvahelised Kristuse Kogudused
Rahvusvahelised Kristuse Kogudused (tuntud ka nimedega Kristuse Kogudus, Bostoni Liikumine ja Jüngrid) on kristlik uusreligioosne liikumine, mis sai alguse 1979.
Vaata Kristlus ja Rahvusvahelised Kristuse Kogudused
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Kristlus ja Religioon
Riigikirik
Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.
Vaata Kristlus ja Riigikirik
Ristilöömine
"Kristus ristil". Francisco de Zurbaráni maal, 1627 Ristilöömine on ajalooline hukkamisviis, mille puhul ohver seotakse või naelutatakse suure puust risti või T- kujulise põikpuuga posti külge ning jäetakse sinna rippuma, kuni ta sureb.
Vaata Kristlus ja Ristilöömine
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Vaata Kristlus ja Rooma keiser
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Kristlus ja Rooma keisririik
Sakrament
Sakrament ehk salasus on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.
Vaata Kristlus ja Sakrament
Satanism
Satanism on religioosne või filosoofiline arusaam, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp.
Vaata Kristlus ja Satanism
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Vaata Kristlus ja Süüria
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Vaata Kristlus ja Skisma
Surnute ülestõusmine
Kõigi surnute ülestõusmine on kristluses, judaismis, islamis ja zoroastrismis esinev uskumus, mille kohaselt viimselpäeval tõusevad kõik surnud ellu ning nende üle hakatakse kohut mõistma.
Vaata Kristlus ja Surnute ülestõusmine
Taevaminemispüha
Taevaminemispüha ehk Issanda taeva(sse)minemise püha ehk suur ristipäev (ka ristipäev, taevaminemispäev) on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval.
Vaata Kristlus ja Taevaminemispüha
Tanah
pisi Tanah (heebrea: תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri.
Vaata Kristlus ja Tanah
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Kristlus ja Türgi
Tõeline Jeesuse Kirik
Tõeline Jeesuse Kirik (traditsioonilises hiina kirjas 真耶穌教會) on iseseisev Hiina kirik, mis on saanud alguse nelipühikirikust.
Vaata Kristlus ja Tõeline Jeesuse Kirik
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Kristlus ja Teoloog
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Vaata Kristlus ja Theodosius I
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Vaata Kristlus ja Thessaloníki
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.
Vaata Kristlus ja Tuneesia
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Kristlus ja Usk
Usulahk
Peavoolust eraldunud religioosne liikumine.
Vaata Kristlus ja Usulahk
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Vaata Kristlus ja Usund
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Vaata Kristlus ja Usutunnistus
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Kristlus ja Uus testament
Vana testament
Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Vaata Kristlus ja Vana testament
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Kristlus ja Vana-Kreeka
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Vaata Kristlus ja Vana-Makedoonia
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Vaata Kristlus ja Vandaalid
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Kristlus ja Väike-Aasia
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Vaata Kristlus ja Viimnepäev
1. sajand
1.
Vaata Kristlus ja 1. sajand
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Kristlus ja 2001
313
313.
Vaata Kristlus ja 313
325
325.
Vaata Kristlus ja 325
380
380.
Vaata Kristlus ja 380
4. sajand
4.
Vaata Kristlus ja 4. sajand
451
451.
Vaata Kristlus ja 451
5. sajand
5.
Vaata Kristlus ja 5. sajand
Tuntud ka kui Kristlane, Kristlased, Kristlik, Ristiusk.