Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Krokodillilised ja Roomajad
Krokodillilised ja Roomajad on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Hapnik, Hemoglobiin, Hingetoru, Imetajad, Kalad, Keelikloomad, Kloaak, Kolju, Kopsud, Kriit (ajastu), Linnud, Loomad, Magu, Mesosoikum, Metabolism, Muna, Munasari, Neerud, Peensool, Roided, Söögitoru, Süda, Südamevatsake, Selgroogsed, Sisalikulised, Skelett, Soomused, Suguti, Termoregulatsioon, Triias, ..., Vereringe. Laienda indeks (1 rohkem) »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Krokodillilised · Hapnik ja Roomajad ·
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Hemoglobiin ja Krokodillilised · Hemoglobiin ja Roomajad ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Krokodillilised · Hingetoru ja Roomajad ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Krokodillilised · Imetajad ja Roomajad ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Kalad ja Krokodillilised · Kalad ja Roomajad ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Krokodillilised · Keelikloomad ja Roomajad ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Kloaak ja Krokodillilised · Kloaak ja Roomajad ·
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Kolju ja Krokodillilised · Kolju ja Roomajad ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Krokodillilised · Kopsud ja Roomajad ·
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Kriit (ajastu) ja Krokodillilised · Kriit (ajastu) ja Roomajad ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Krokodillilised ja Linnud · Linnud ja Roomajad ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Krokodillilised ja Loomad · Loomad ja Roomajad ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Krokodillilised ja Magu · Magu ja Roomajad ·
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Krokodillilised ja Mesosoikum · Mesosoikum ja Roomajad ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Krokodillilised ja Metabolism · Metabolism ja Roomajad ·
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Krokodillilised ja Muna · Muna ja Roomajad ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Krokodillilised ja Munasari · Munasari ja Roomajad ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Krokodillilised ja Neerud · Neerud ja Roomajad ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Krokodillilised ja Peensool · Peensool ja Roomajad ·
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Krokodillilised ja Roided · Roided ja Roomajad ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Krokodillilised ja Söögitoru · Roomajad ja Söögitoru ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Krokodillilised ja Süda · Roomajad ja Süda ·
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Krokodillilised ja Südamevatsake · Roomajad ja Südamevatsake ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Krokodillilised ja Selgroogsed · Roomajad ja Selgroogsed ·
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Krokodillilised ja Sisalikulised · Roomajad ja Sisalikulised ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Krokodillilised ja Skelett · Roomajad ja Skelett ·
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Krokodillilised ja Soomused · Roomajad ja Soomused ·
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Krokodillilised ja Suguti · Roomajad ja Suguti ·
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Krokodillilised ja Termoregulatsioon · Roomajad ja Termoregulatsioon ·
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Krokodillilised ja Triias · Roomajad ja Triias ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Krokodillilised ja Roomajad ühist
- Millised on sarnasused Krokodillilised ja Roomajad
Võrdlus Krokodillilised ja Roomajad
Krokodillilised on 97 suhted, samas Roomajad 145. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 12.81% = 31 / (97 + 145).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Krokodillilised ja Roomajad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
