Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aatom ja Ksenoon
Aatom ja Ksenoon on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommass, Aatomnumber, Anioon, Elektronkate, Elektronkiht, Footon, Hapnik, Heelium, Ionisatsioon, Isotoop, Katioon, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Kvantarv, Lämmastik, Massiarv, Ongström, Päike, Päikesesüsteem, Põhiolek, Prooton, Radioaktiivsus, Spinn, Tseesium, Tuumareaktsioon.
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatom ja Aatommass · Aatommass ja Ksenoon ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatom ja Aatomnumber · Aatomnumber ja Ksenoon ·
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Aatom ja Anioon · Anioon ja Ksenoon ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Aatom ja Elektronkate · Elektronkate ja Ksenoon ·
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Aatom ja Elektronkiht · Elektronkiht ja Ksenoon ·
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Aatom ja Footon · Footon ja Ksenoon ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Aatom ja Hapnik · Hapnik ja Ksenoon ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Aatom ja Heelium · Heelium ja Ksenoon ·
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Aatom ja Ionisatsioon · Ionisatsioon ja Ksenoon ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Aatom ja Isotoop · Isotoop ja Ksenoon ·
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Aatom ja Katioon · Katioon ja Ksenoon ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Aatom ja Keemiline element · Keemiline element ja Ksenoon ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Aatom ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Ksenoon ·
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Aatom ja Kvantarv · Ksenoon ja Kvantarv ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Aatom ja Lämmastik · Ksenoon ja Lämmastik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Aatom ja Massiarv · Ksenoon ja Massiarv ·
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Aatom ja Ongström · Ksenoon ja Ongström ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Aatom ja Päike · Ksenoon ja Päike ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Aatom ja Päikesesüsteem · Ksenoon ja Päikesesüsteem ·
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Aatom ja Põhiolek · Ksenoon ja Põhiolek ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Aatom ja Prooton · Ksenoon ja Prooton ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Aatom ja Radioaktiivsus · Ksenoon ja Radioaktiivsus ·
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Aatom ja Spinn · Ksenoon ja Spinn ·
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Aatom ja Tseesium · Ksenoon ja Tseesium ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aatom ja Ksenoon ühist
- Millised on sarnasused Aatom ja Ksenoon
Võrdlus Aatom ja Ksenoon
Aatom on 111 suhted, samas Ksenoon 231. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 7.31% = 25 / (111 + 231).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aatom ja Ksenoon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
