Sisukord
231 suhted: Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Absorptsioon, Adsorptsioon, Ahela lõpetamine, Air Liquide, Analüütiline keemia, Anestesioloogia, Anioon, Antagonist (farmakoloogia), Antarktika, Argoon, Asteroid, Atmosfäär, Atmosfäär (ühik), ATPaasid, Bakteritsiid, Beetalagunemine, Bristol, Briti Columbia Ülikool, Broom, Butüülrühm, Dawn, Dermatoloogia, Destillatsioonikolonn, Deuteerium, Dilämmastikoksiid, Dimeer, Dopamiin, Doping, Eksimeerlaser, Elavhõbe, Elektriväli, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiht, Elektrood, Endotermiline reaktsioon, Ensüüm, Erütropoetiin, Erütrotsüüt, Erosioon, Euro, Euroopa, Euroopa Kosmoseagentuur, Fentanüül, Filmiprojektor, Fluor, Fluoriidid, ... Laienda indeks (181 rohkem) »
- Väärisgaasid
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Ksenoon ja Aatom
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Ksenoon ja Aatommass
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Ksenoon ja Aatomnumber
Absorptsioon
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
Vaata Ksenoon ja Absorptsioon
Adsorptsioon
Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.
Vaata Ksenoon ja Adsorptsioon
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Vaata Ksenoon ja Ahela lõpetamine
Air Liquide
Air liquide, endine L'Air liquide on rahvusvahelise ulatusega Prantsuse tööstuskontsern, mis on spetsialiseerunud tööstusgaasidele, see tähendab tööstusele, tervisele, keskkonnale ja teadusuuringutele.
Vaata Ksenoon ja Air Liquide
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Vaata Ksenoon ja Analüütiline keemia
Anestesioloogia
Anestesioloogia on teadus ja meditsiiniline eriala üldanesteesiast ehk narkoosist (valu leevendamise viis ravimite abil eelkõige kirurgilise operatsiooni jooksul ja järel) ning narkoosimeetoditest.
Vaata Ksenoon ja Anestesioloogia
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Ksenoon ja Anioon
Antagonist (farmakoloogia)
retseptormolekulil, inhibeerides sellega retseptor-agonisti loodud signaali Retseptori antagonist on retseptori ligandi tüüp või ravim, mis seostudes vaadeldava retseptoriga ei anna bioloogilist signaali, seega nõrgestab või blokeerib täielikult agonist-vahendatud toimet.
Vaata Ksenoon ja Antagonist (farmakoloogia)
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Ksenoon ja Antarktika
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Ksenoon ja Argoon
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Ksenoon ja Asteroid
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Ksenoon ja Atmosfäär
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Vaata Ksenoon ja Atmosfäär (ühik)
ATPaasid
ATPaasid ehk adenosiintrifosfataasid on suur rühm ensüüme, mis katalüüsivad adenosiintrifosfaadi (ATP) hüdrolüütilist lagunemist adenosiindifosfaadiks (ADP) ja fosfaatiooniks.
Vaata Ksenoon ja ATPaasid
Bakteritsiid
Bakteritsiid on baktereid hävitav aine.
Vaata Ksenoon ja Bakteritsiid
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Vaata Ksenoon ja Beetalagunemine
Bristol
Ajalooline vaade Bristoli kesklinnale Bristol on linn, tseremoniaalkrahvkond ja tervikomavalitsus Edela-Inglismaal 169 km kaugusel Londonist läänes.
Vaata Ksenoon ja Bristol
Briti Columbia Ülikool
Briti Columbia Ülikooli vapp Briti Columbia Ülikool (inglise keeles University of British Columbia, UBC) on avalik-õiguslik teadusülikool Kanadas Vancouveris.
Vaata Ksenoon ja Briti Columbia Ülikool
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Vaata Ksenoon ja Broom
Butüülrühm
''n''-butüülrühm ''i''-butüülrühm ''sec''-butüülrühm ''tert''-butüülrühm tsüklobutüülrühm Butüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja kus on 4 süsiniku aatomit.
Vaata Ksenoon ja Butüülrühm
Dawn
Dawn oli NASA kosmosesond, mille eesmärgiks oli uurida asteroid Vestat ja kääbusplaneeti Cerest.
Vaata Ksenoon ja Dawn
Dermatoloogia
Dermatoloogia (ladina keeles dermatologia) on õpetus nahahaigustest.
Vaata Ksenoon ja Dermatoloogia
Destillatsioonikolonn
Destillatsioonikolonn on seade vedelate segude lahutamiseks fraktsioneeriva destillatsiooni või rektifikatsiooni teel (nimetatakse vastavalt ka fraktsioneerimiskolonn või rektifikatsioonikolonn).
Vaata Ksenoon ja Destillatsioonikolonn
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Vaata Ksenoon ja Deuteerium
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Vaata Ksenoon ja Dilämmastikoksiid
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Ksenoon ja Dimeer
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Vaata Ksenoon ja Dopamiin
Doping
Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks.
Vaata Ksenoon ja Doping
Eksimeerlaser
Elektronide siirdumine KrF-laseris ergastatud olekust stabiilsesse olekusse Eksimeerlaser on gaaslaser, mis tekitab ultraviolettkiirgust.
Vaata Ksenoon ja Eksimeerlaser
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Ksenoon ja Elavhõbe
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Ksenoon ja Elektriväli
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Ksenoon ja Elektronegatiivsus
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Ksenoon ja Elektronkate
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Ksenoon ja Elektronkiht
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Ksenoon ja Elektrood
Endotermiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Vaata Ksenoon ja Endotermiline reaktsioon
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Ksenoon ja Ensüüm
Erütropoetiin
Erütropoetiin Erütropoetiin (lühend EPO) on paljudel selgroogsetel loomadel neerude koorolluse periturbulaarsetes fibroblastides sünteesitav glükoproteiin hormoon.
Vaata Ksenoon ja Erütropoetiin
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Vaata Ksenoon ja Erütrotsüüt
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Ksenoon ja Erosioon
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Ksenoon ja Euro
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Ksenoon ja Euroopa
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Vaata Ksenoon ja Euroopa Kosmoseagentuur
Fentanüül
Fentanüül on sünteetiline opioid, mida kasutatakse koos teiste ravimitega anesteesias valu leevendamiseks.
Vaata Ksenoon ja Fentanüül
Filmiprojektor
35 mm kinoprojektor Filmiprojektor ehk kinoprojektor on seade filmide näitamiseks.
Vaata Ksenoon ja Filmiprojektor
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Vaata Ksenoon ja Fluor
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Ksenoon ja Fluoriidid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Ksenoon ja Footon
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Ksenoon ja Fosfor
Fotograafia
thumb Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).
Vaata Ksenoon ja Fotograafia
Fraktsioneeriv destillatsioon
Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
Vaata Ksenoon ja Fraktsioneeriv destillatsioon
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Vaata Ksenoon ja Fullereen
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Ksenoon ja Gammakiirgus
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Ksenoon ja Graniit
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Vaata Ksenoon ja Halogeenid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Ksenoon ja Hapnik
Hüpoksia
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.
Vaata Ksenoon ja Hüpoksia
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Ksenoon ja Heelium
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Vaata Ksenoon ja Heksagonaalne süngoonia
Helikiirus
Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.
Vaata Ksenoon ja Helikiirus
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Vaata Ksenoon ja Helsingi Ülikool
Hematoentsefaalne barjäär
Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.
Vaata Ksenoon ja Hematoentsefaalne barjäär
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Ksenoon ja Hiir
IBM
International Business Machines ehk IBM on Ameerika päritolu rahvusvaheline arvutite, tehnoloogia, ärinõustamise ja infotehnoloogia konsultatsiooni ettevõte, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigis Armonkis.
Vaata Ksenoon ja IBM
Iiveldus
Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.
Vaata Ksenoon ja Iiveldus
IMAX
IMAX-i logo IMAX (lühend ingliskeelsetest sõnadest Image maximum) on filmilindi formaat ning filmi kuvamise standard.
Vaata Ksenoon ja IMAX
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Ksenoon ja Impulsimoment
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Ksenoon ja Inertsus (keemia)
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Ksenoon ja Infrapunakiirgus
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Vaata Ksenoon ja Infrapunaspektroskoopia
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Vaata Ksenoon ja Inglased
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Ksenoon ja Inglismaa
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Vaata Ksenoon ja Ionisatsioon
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Vaata Ksenoon ja Ionisatsioonienergia
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Vaata Ksenoon ja Ioonikanal
Ioonmootor
NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.
Vaata Ksenoon ja Ioonmootor
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Ksenoon ja Isotoop
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Ksenoon ja Jaapan
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Vaata Ksenoon ja Jood
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Ksenoon ja Jupiter
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Ksenoon ja Kaalium
Kannuskonn
Kannuskonn (Xenopus) on perekond kahepaikseid sugukonnast kärgkonlased (Pipidae), seltsist päriskonnalised (Anura).
Vaata Ksenoon ja Kannuskonn
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Vaata Ksenoon ja Kasvuhoonegaasid
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Ksenoon ja Katalüsaator
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Ksenoon ja Katioon
Kõnetrakt
Kõnetrakt on inimese vokaaltrakt ehk häälekulgla.
Vaata Ksenoon ja Kõnetrakt
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Ksenoon ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Ksenoon ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Ksenoon ja Keemiline reaktsioon
Keemiline sümbol
Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).
Vaata Ksenoon ja Keemiline sümbol
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Ksenoon ja Keemiline side
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Ksenoon ja Keemistemperatuur
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Vaata Ksenoon ja Kehatemperatuur
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Ksenoon ja Kesknärvisüsteem
Ketamiin
Ketamiin on keemiline ühend, mis IUPACi nomenklatuuris kannab nimetust 2-(2-kloorfenüül)-2-(metüülamino)tsükloheksaan-1-oon ja mis kuulub tsükloheksaani derivaatite hulka.
Vaata Ksenoon ja Ketamiin
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Ksenoon ja Kloor
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Vaata Ksenoon ja Kolmikpunkt
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Vaata Ksenoon ja Komeet
Kompuutertomograaf
Tänapäevane kompuutertomograaf Kompuutertomograaf (edaspidi KT, inglise keeles computer tomography (CT)), algselt ka computed axial tomography (CAT) on kompuuteruuringuteks ja piltdiagnostikaks kasutatav meditsiiniseade, mis kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid.
Vaata Ksenoon ja Kompuutertomograaf
Kosmonautika
Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.
Vaata Ksenoon ja Kosmonautika
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Ksenoon ja Kovalentne side
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Vaata Ksenoon ja Krüptoon
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Ksenoon ja Kreeka keel
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Ksenoon ja Kristallograafia
Ksenoon (narkoosigaas)
Ksenoon on ksenooni baasil valmistatud narkoosigaas, peamiselt hingamisteede kaudu manustatava inhalatsioonianesteetikumi koostisosa.
Vaata Ksenoon ja Ksenoon (narkoosigaas)
Ksenoonlamp
Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ülikõrgrõhuline ksenoontäitega kaarlahenduslamp, mis annab väga heledat valget valgust, tagades moonutusteta värviesituse.
Vaata Ksenoon ja Ksenoonlamp
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Ksenoon ja Kuld
Kuubiline süngoonia
Kuubiline süngoonia (inglise cubic (isometric) system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on neli kolmandat järku sümmeetriatelge.
Vaata Ksenoon ja Kuubiline süngoonia
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Ksenoon ja Kvantarv
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Ksenoon ja Kvarts
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Vaata Ksenoon ja Laser
Läbilöögitugevus
Läbilöögitugevus on dielektriku (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega U, mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök: kus d on dielektrikukihi paksus.
Vaata Ksenoon ja Läbilöögitugevus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Ksenoon ja Lämmastik
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Vaata Ksenoon ja Ligand
Maailma Antidopingu Agentuur
Maailma Antidopingu Agentuur (kasutatakse ka tõlget Maailma Dopinguvastane Agentuur; inglise World Anti-Doping Agency, lühendatult WADA) on Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhatusel töötav ja spordis dopingu kasutamise vastu võitlev ning dopingu kasutamist kontrolliv organisatsioon.
Vaata Ksenoon ja Maailma Antidopingu Agentuur
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Vaata Ksenoon ja Magnet
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Vaata Ksenoon ja Magnetresonantstomograafia
Manhattani projekt
Manhattani projekti raames läbi viidud Trinity tuumakatsetuses lõhati maailma esimene tuumarelv Manhattani projekt (inglise keeles Manhattan Project) oli teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua riigi esimene tuumapomm.
Vaata Ksenoon ja Manhattani projekt
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Ksenoon ja Marss
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Vaata Ksenoon ja Massiarv
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Ksenoon ja Meditsiin
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Ksenoon ja Meteoriit
Minimaalne alveolaarkontsentratsioon
Minimaalne alveolaarkontsentratsioon ehk minimaalne alveolaarne kontsentratsioon (minimal alveolar concentration; lüh MAC) on anestesioloogias ja farmakoloogias kasutatav inhalatsioonianesteetikumide võimekuse näitaja, millega väljendatakse aine manustamise järgset kopsualveoolide minimaalset selle aine aurude sisaldust, mis välistab 50%-l saajatest liikumist vastuseks kirurgilisele stimulatsioonile (naha lõige).
Vaata Ksenoon ja Minimaalne alveolaarkontsentratsioon
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Ksenoon ja Molekulmass
Mullikamber
Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.
Vaata Ksenoon ja Mullikamber
Naatriumfluoriid
Naatriumfluoriid on anorgaaniline aine keemilise valemiga NaF, fluorhappe naatriumisool.
Vaata Ksenoon ja Naatriumfluoriid
Naatriumlamp
Kõrgrõhu-naatriumlamp Naatriumlamp on lahenduslamp, mis kasutab valguse tekitamiseks ioniseeritud olekus naatriumi (auruna).
Vaata Ksenoon ja Naatriumlamp
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Vaata Ksenoon ja Nanomeeter
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Vaata Ksenoon ja NASA
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Vaata Ksenoon ja Neoon
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Vaata Ksenoon ja Neutronkiirgus
New Mexico
Taos Pueblo kiriku varemed New Mexico (hispaania keeles Nuevo México, navaho keeles Yootó Hahoodzo) on Ameerika Ühendriikide osariik 1912.
Vaata Ksenoon ja New Mexico
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Ksenoon ja Nikkel
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Vaata Ksenoon ja Nitriilid
Noova
Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.
Vaata Ksenoon ja Noova
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Vaata Ksenoon ja Nukleosüntees
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Ksenoon ja Oksüdatsioon
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Ksenoon ja Oksüdeerija
Oksendamine
Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.
Vaata Ksenoon ja Oksendamine
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Vaata Ksenoon ja Ongström
Opioidid
Opioidid (inglise keeles opioids) on selliste looduslike, poolsünteetiliste ja sünteetiliste keemiliste ühendite koondnimetus, mis avaldavad selgroogsete loomade mitmetes elundisüsteemides ringeldes morfiinilaadset, valuaistinguid pärssivat toimet.
Vaata Ksenoon ja Opioidid
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Vaata Ksenoon ja Paramagnetism
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Ksenoon ja Paskal
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Ksenoon ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Ksenoon ja Päikesesüsteem
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Vaata Ksenoon ja Pürolüüs
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Vaata Ksenoon ja Põhiolek
Põhja-Korea
Kaart Põhja-Korea (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas, 38.
Vaata Ksenoon ja Põhja-Korea
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Ksenoon ja Plasma
Plasmateler
Plasmateler on lameekraaniga televiisor ehk teler, milles kasutatakse pildi loomiseks paljudest väikestest kambrikestest koosnevat maatriksit.
Vaata Ksenoon ja Plasmateler
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Vaata Ksenoon ja Plutoonium
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Ksenoon ja Poolestusaeg
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Ksenoon ja Prantsusmaa
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Ksenoon ja Prooton
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Vaata Ksenoon ja Punane hiid
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Ksenoon ja Radioaktiivsus
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Vaata Ksenoon ja Radoon
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Ksenoon ja Rakk
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Ksenoon ja Rakumembraan
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Ksenoon ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Ksenoon ja Räni
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Ksenoon ja Rõhk
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Vaata Ksenoon ja Retseptor (biokeemia)
Rubiidium
Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37.
Vaata Ksenoon ja Rubiidium
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Ksenoon ja Saksamaa
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Ksenoon ja Süda
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Ksenoon ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Ksenoon ja Süsinik
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Vaata Ksenoon ja Serotoniin
Silikageel
Silikageel on suure poorsusega amorfne hüdratiseerunud ränidioksiid (SiO2•xH2O), nn tahke geel, tavaliselt saadaval pulbrilisel või granuleeritud kujul.
Vaata Ksenoon ja Silikageel
Skaneeriv tunnelmikroskoopia
Skaneeriv tunnelmikroskoopia, lühend STM (inglise keele sõnadest scanning tunneling microscopy) on meetod keemias, mis võimaldab saada pinna topograafiast kolmemõõtmelist informatsiooni ja kujutada pinda atomaarsel tasemel.
Vaata Ksenoon ja Skaneeriv tunnelmikroskoopia
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Ksenoon ja Soojusjuhtivus
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Vaata Ksenoon ja Spektrijoon
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Ksenoon ja Spinn
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Vaata Ksenoon ja Stabiilne isotoop
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Ksenoon ja Sulamistemperatuur
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Vaata Ksenoon ja Supernoova
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Ksenoon ja Suurbritannia
Tšornobõli katastroof
Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel.
Vaata Ksenoon ja Tšornobõli katastroof
Tetraklorometaan
Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.
Vaata Ksenoon ja Tetraklorometaan
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Ksenoon ja Tina
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Vaata Ksenoon ja Toatemperatuur
Transkriptsioonifaktor
TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
Vaata Ksenoon ja Transkriptsioonifaktor
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Vaata Ksenoon ja Tseesium
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Vaata Ksenoon ja Tumeaine
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Ksenoon ja Tuumafüüsika
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Vaata Ksenoon ja Tuumalõhustumine
Tuumamagnetresonants
alt.
Vaata Ksenoon ja Tuumamagnetresonants
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Vaata Ksenoon ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Vaata Ksenoon ja Tuumareaktor
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Ksenoon ja Tuumareaktsioon
Tuumarelv
Tuumarelva omavad riigid. Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel.
Vaata Ksenoon ja Tuumarelv
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Vaata Ksenoon ja Tuumasüntees
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Vaata Ksenoon ja Tuumkütus
Uimasti
Uimasti ehk narkootikum ehk mõnuaine on psühhotroopne aine, mis tekitab sõltuvust.
Vaata Ksenoon ja Uimasti
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Ksenoon ja Ultraviolettkiirgus
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Ksenoon ja Uraan
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Vaata Ksenoon ja Uratsiil
USA dollar
USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.
Vaata Ksenoon ja USA dollar
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vaata Ksenoon ja Vahevöö
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Ksenoon ja Väärisgaasid
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Ksenoon ja Väävelhape
Värvitemperatuur
Värvitemperatuur ehk värvsustemperatuur (tähis Tc) on valguse (nt päikese või lambi valguse) kelvinites mõõdetav tunnussuurus, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet.
Vaata Ksenoon ja Värvitemperatuur
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Ksenoon ja Venemaa
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Ksenoon ja Veri
Vesijahutus
Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.
Vaata Ksenoon ja Vesijahutus
Vostoki järv
Vostoki järve asukoht (tähistatud punase ringiga) Antarktises Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv, mis on suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest.
Vaata Ksenoon ja Vostoki järv
12. juuli
12.
Vaata Ksenoon ja 12. juuli
1898
1898.
Vaata Ksenoon ja 1898
1934
1934.
Vaata Ksenoon ja 1934
1939
1939.
Vaata Ksenoon ja 1939
1941
1941.
Vaata Ksenoon ja 1941
1946
1946.
Vaata Ksenoon ja 1946
1951
1951.
Vaata Ksenoon ja 1951
1960
1960.
Vaata Ksenoon ja 1960
1962
1962.
Vaata Ksenoon ja 1962
1971
1971.
Vaata Ksenoon ja 1971
1989
1989.
Vaata Ksenoon ja 1989
1995
1995.
Vaata Ksenoon ja 1995
1998
1998.
Vaata Ksenoon ja 1998
1999
1999.
Vaata Ksenoon ja 1999
2004
2004.
Vaata Ksenoon ja 2004
2007
2007.
Vaata Ksenoon ja 2007
2008
2008.
Vaata Ksenoon ja 2008
2011
2011.
Vaata Ksenoon ja 2011
2014
2014.
Vaata Ksenoon ja 2014
23. märts
23.
Vaata Ksenoon ja 23. märts
31. august
31.
Vaata Ksenoon ja 31. august
Vaata ka
Väärisgaasid
Tuntud ka kui Xe.
, Footon, Fosfor, Fotograafia, Fraktsioneeriv destillatsioon, Fullereen, Gammakiirgus, Graniit, Halogeenid, Hapnik, Hüpoksia, Heelium, Heksagonaalne süngoonia, Helikiirus, Helsingi Ülikool, Hematoentsefaalne barjäär, Hiir, IBM, Iiveldus, IMAX, Impulsimoment, Inertsus (keemia), Infrapunakiirgus, Infrapunaspektroskoopia, Inglased, Inglismaa, Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ioonikanal, Ioonmootor, Isotoop, Jaapan, Jood, Jupiter, Kaalium, Kannuskonn, Kasvuhoonegaasid, Katalüsaator, Katioon, Kõnetrakt, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemiline side, Keemistemperatuur, Kehatemperatuur, Kesknärvisüsteem, Ketamiin, Kloor, Kolmikpunkt, Komeet, Kompuutertomograaf, Kosmonautika, Kovalentne side, Krüptoon, Kreeka keel, Kristallograafia, Ksenoon (narkoosigaas), Ksenoonlamp, Kuld, Kuubiline süngoonia, Kvantarv, Kvarts, Laser, Läbilöögitugevus, Lämmastik, Ligand, Maailma Antidopingu Agentuur, Magnet, Magnetresonantstomograafia, Manhattani projekt, Marss, Massiarv, Meditsiin, Meteoriit, Minimaalne alveolaarkontsentratsioon, Molekulmass, Mullikamber, Naatriumfluoriid, Naatriumlamp, Nanomeeter, NASA, Neoon, Neutronkiirgus, New Mexico, Nikkel, Nitriilid, Noova, Nukleosüntees, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksendamine, Ongström, Opioidid, Paramagnetism, Paskal, Päike, Päikesesüsteem, Pürolüüs, Põhiolek, Põhja-Korea, Plasma, Plasmateler, Plutoonium, Poolestusaeg, Prantsusmaa, Prooton, Punane hiid, Radioaktiivsus, Radoon, Rakk, Rakumembraan, Raud, Räni, Rõhk, Retseptor (biokeemia), Rubiidium, Saksamaa, Süda, Süsihappegaas, Süsinik, Serotoniin, Silikageel, Skaneeriv tunnelmikroskoopia, Soojusjuhtivus, Spektrijoon, Spinn, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Supernoova, Suurbritannia, Tšornobõli katastroof, Tetraklorometaan, Tina, Toatemperatuur, Transkriptsioonifaktor, Tseesium, Tumeaine, Tuumafüüsika, Tuumalõhustumine, Tuumamagnetresonants, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumareaktor, Tuumareaktsioon, Tuumarelv, Tuumasüntees, Tuumkütus, Uimasti, Ultraviolettkiirgus, Uraan, Uratsiil, USA dollar, Vahevöö, Väärisgaasid, Väävelhape, Värvitemperatuur, Venemaa, Veri, Vesijahutus, Vostoki järv, 12. juuli, 1898, 1934, 1939, 1941, 1946, 1951, 1960, 1962, 1971, 1989, 1995, 1998, 1999, 2004, 2007, 2008, 2011, 2014, 23. märts, 31. august.