Sisukord
23 suhted: Aatom, Aatomorbitaal, Antimon, Arseen, Aufbau printsiip, D-elemendid, Dihapnik, Fosfor, Germaanium, Keemiline aine, Keemiline element, Lämmastik, Liitaine, Osoon, Pauli printsiip, Plii, Räni, Süsinik, Spinn, Teemant, Valentselektron, Valge fosfor, Vismut.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Lihtaine ja Aatom
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Lihtaine ja Aatomorbitaal
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Vaata Lihtaine ja Antimon
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Vaata Lihtaine ja Arseen
Aufbau printsiip
Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Vaata Lihtaine ja Aufbau printsiip
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata Lihtaine ja D-elemendid
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Vaata Lihtaine ja Dihapnik
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Lihtaine ja Fosfor
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Vaata Lihtaine ja Germaanium
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Lihtaine ja Keemiline aine
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Lihtaine ja Keemiline element
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Lihtaine ja Lämmastik
Liitaine
Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.
Vaata Lihtaine ja Liitaine
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Vaata Lihtaine ja Osoon
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Lihtaine ja Pauli printsiip
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Lihtaine ja Plii
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Lihtaine ja Räni
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Lihtaine ja Süsinik
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Lihtaine ja Spinn
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Lihtaine ja Teemant
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Vaata Lihtaine ja Valentselektron
Valge fosfor
pisi Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine.
Vaata Lihtaine ja Valge fosfor
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Vaata Lihtaine ja Vismut