Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuningkobra ja Maolised
Kuningkobra ja Maolised on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Alalõualuu, Alethinophidia, Gabooni aafrikarästik, Hiina, Jacobsoni elund, Kael, Kaheharuline keel, Kägistamine (zooloogia), Kõhukilbised, Keelikloomad, Kuningkobra, Kurn, Liik (bioloogia), Loomaaed, Loomad, Loomade elu, Mao soomused, Maoliha, Maolised, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Mürknastiklased, Metabolism, Munemine, Näokolju, Ovipaaria, Püüton, Pea, Perekond (bioloogia), Rästiklased, ..., Roomajad, Saakloom, Sülg, Süljenäärmed, Selgroogsed, Selts (bioloogia), Sisalikulised, Soomuselised, Soomussisalikud, Toksiin. Laienda indeks (10 rohkem) »
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Alalõualuu ja Kuningkobra · Alalõualuu ja Maolised ·
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Alethinophidia ja Kuningkobra · Alethinophidia ja Maolised ·
Gabooni aafrikarästik
Gabooni aafrikarästik (Bitis gabonica) on rästiklaste sugukonda kuuluv mürkmadu, kes elab Saharast lõuna pool asuvates vihmametsades ja savannides.
Gabooni aafrikarästik ja Kuningkobra · Gabooni aafrikarästik ja Maolised ·
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Hiina ja Kuningkobra · Hiina ja Maolised ·
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Jacobsoni elund ja Kuningkobra · Jacobsoni elund ja Maolised ·
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Kael ja Kuningkobra · Kael ja Maolised ·
Kaheharuline keel
''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.
Kaheharuline keel ja Kuningkobra · Kaheharuline keel ja Maolised ·
Kägistamine (zooloogia)
Kägistamine on mitme maoliigi kasutatav saaklooma surmamise meetod, mille korral saaklooma ümber keerdunud madu pigistab kinni oma haardes oleva looma vereringe, põhjustades seeläbi saaklooma surma.
Kägistamine (zooloogia) ja Kuningkobra · Kägistamine (zooloogia) ja Maolised ·
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Kõhukilbised ja Kuningkobra · Kõhukilbised ja Maolised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Kuningkobra · Keelikloomad ja Maolised ·
Kuningkobra
Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.
Kuningkobra ja Kuningkobra · Kuningkobra ja Maolised ·
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Kuningkobra ja Kurn · Kurn ja Maolised ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Kuningkobra ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Maolised ·
Loomaaed
California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.
Kuningkobra ja Loomaaed · Loomaaed ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kuningkobra ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Kuningkobra ja Loomade elu · Loomade elu ja Maolised ·
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Kuningkobra ja Mao soomused · Mao soomused ja Maolised ·
Maoliha
Maoliha (inglise snake meat) on koondnimetus rohkem või vähem töödeldud, inimestele söögikõlbulike madude kui tooraine ning sellest valmistatud lihatoitude kohta.
Kuningkobra ja Maoliha · Maoliha ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Kuningkobra ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Kuningkobra ja Mürgiaparaat · Mürgiaparaat ja Maolised ·
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Kuningkobra ja Mürkmadu · Mürkmadu ja Maolised ·
Mürknastiklased
Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.
Kuningkobra ja Mürknastiklased · Mürknastiklased ja Maolised ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Kuningkobra ja Metabolism · Maolised ja Metabolism ·
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Kuningkobra ja Munemine · Maolised ja Munemine ·
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Kuningkobra ja Näokolju · Maolised ja Näokolju ·
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Kuningkobra ja Ovipaaria · Maolised ja Ovipaaria ·
Püüton
Püüton (Python) on maoperekond.
Kuningkobra ja Püüton · Maolised ja Püüton ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Kuningkobra ja Pea · Maolised ja Pea ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Kuningkobra ja Perekond (bioloogia) · Maolised ja Perekond (bioloogia) ·
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Kuningkobra ja Rästiklased · Maolised ja Rästiklased ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kuningkobra ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Kuningkobra ja Saakloom · Maolised ja Saakloom ·
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Kuningkobra ja Sülg · Maolised ja Sülg ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Kuningkobra ja Süljenäärmed · Maolised ja Süljenäärmed ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kuningkobra ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Kuningkobra ja Selts (bioloogia) · Maolised ja Selts (bioloogia) ·
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Kuningkobra ja Sisalikulised · Maolised ja Sisalikulised ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Kuningkobra ja Soomuselised · Maolised ja Soomuselised ·
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Kuningkobra ja Soomussisalikud · Maolised ja Soomussisalikud ·
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuningkobra ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Kuningkobra ja Maolised
Võrdlus Kuningkobra ja Maolised
Kuningkobra on 85 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 5.36% = 40 / (85 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuningkobra ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
