Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuralased ja Piltene
Kuralased ja Piltene on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Läti, Liivimaa ordu, Palanga, Põhjala ristisõjad, Riia peapiiskopkond, Saaremaa, Saksa keel, Venta jõgi.
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuralased ja Kuramaa · Kuramaa ja Piltene ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuralased ja Kuramaa piiskopkond · Kuramaa piiskopkond ja Piltene ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Kuralased ja Läti · Läti ja Piltene ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Kuralased ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Piltene ·
Palanga
Palanga Palanga on omavalitsuse staatusega linn Leedus endise Klaipėda maakonna aladel.
Kuralased ja Palanga · Palanga ja Piltene ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Kuralased ja Põhjala ristisõjad · Põhjala ristisõjad ja Piltene ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Kuralased ja Riia peapiiskopkond · Piltene ja Riia peapiiskopkond ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Kuralased ja Saaremaa · Piltene ja Saaremaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Kuralased ja Saksa keel · Piltene ja Saksa keel ·
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuralased ja Piltene ühist
- Millised on sarnasused Kuralased ja Piltene
Võrdlus Kuralased ja Piltene
Kuralased on 103 suhted, samas Piltene 101. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.90% = 10 / (103 + 101).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuralased ja Piltene. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
