Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Sisukord

289 suhted: Abaja laht, Abruka, Adeele Jaago, Aleksander Poleštšuk, Alevik, Algmeridiaan, Andres Adamson, Anna Ivanovna, Anti Liiv, Arhitekt, Balthasar von Campenhausen (1745–1800), Balti raudtee, Baltimaad, Barokkarhitektuur, Bastion, Bürgermeister, Bernd Freytag von Loringhoven, Bolševikud, Brömsebro rahu, Brüssel, Christian IV, Christian Kuband, Eerik Haamer, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti viikingiaeg, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, EKNK Kuressaare kogudus, Elisabet, Endel Varep, Esimene maailmasõda, Euroopa Parlament, Euroopa spordipealinn, FC Kuressaare, Ferrum (Kuressaare), Filmikunst, Filmioperaator, Filmirežissöör, Frederik II, Friedrich von Buxhoeveden, Garnison, Haeska mõis (Valjala), Halduskeskus, Hannes Nelis, Hannibal Sehested, ... Laienda indeks (239 rohkem) » « Kahaneb indeks
Eesti linnad
Kuressaare kreis
Liivi laht
Saaremaa

Abaja laht

Abaja laht kaardil Abaja laht ida poolt, vasakul silmapiiril Vassiklaid Abaja laht (keskkonnaregistri kood VEE3243040) on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest kirdes.

Vaata Kuressaare ja Abaja laht

Abruka

Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.

Vaata Kuressaare ja Abruka

Adeele Jaago

Adeele Jaago Adeele Jaago (kuni 2019. aastani Adeele Sepp; sündinud 10. novembril 1989 Kuressaares) on eesti näitleja ja lavastaja.

Vaata Kuressaare ja Adeele Jaago

Aleksander Poleštšuk

Aleksander Poleštšuk (8. juuli 1863 Kuressaare – 11. oktoober 1944 Kašpir Rudniki, Sõzran, Kuibõševi oblast) oli Eesti arhitekt, ehitusinsener ning arhitektuuri- ja ehitusõppejõud.

Vaata Kuressaare ja Aleksander Poleštšuk

Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Vaata Kuressaare ja Alevik

Algmeridiaan

Nullmeridiaan Greenwichis Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi.

Vaata Kuressaare ja Algmeridiaan

Andres Adamson

Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.

Vaata Kuressaare ja Andres Adamson

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Vaata Kuressaare ja Anna Ivanovna

Anti Liiv

Dr Anti Liiv sügisel 2011 Pae tn 19 Anti Liiv (sündinud 16. märtsil 1946 Kuressaares) on eesti psühhiaater ja psühholoog.

Vaata Kuressaare ja Anti Liiv

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.

Vaata Kuressaare ja Arhitekt

Balthasar von Campenhausen (1745–1800)

Balthasar von Campenhausen (1745–1800) Vabahärra Balthasar von Campenhausen (läti keeles Baltazars fon Kampenhauzens; vene keeles Балтазар Иванович Кампенгаузен) (28. november 1745 Ungurmuiža – 12. juuni 1800 Pädaste) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Vaata Kuressaare ja Balthasar von Campenhausen (1745–1800)

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Vaata Kuressaare ja Balti raudtee

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Vaata Kuressaare ja Baltimaad

Barokkarhitektuur

Barokkarhitektuur on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud arhitektuur.

Vaata Kuressaare ja Barokkarhitektuur

Bastion

Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).

Vaata Kuressaare ja Bastion

Bürgermeister

Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.

Vaata Kuressaare ja Bürgermeister

Bernd Freytag von Loringhoven

Alexander Otto Hermann Wolfgang Bernd Freiherr Freytag von Loringhoven (6. veebruar 1914 Kuressaare – 27. veebruar 2007 München) oli Wehrmachti staabiohvitser ja Hitleri kaaskondlane, kes ei jaganud natsistlikke vaateid.

Vaata Kuressaare ja Bernd Freytag von Loringhoven

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Vaata Kuressaare ja Bolševikud

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Vaata Kuressaare ja Brömsebro rahu

Brüssel

Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Vaata Kuressaare ja Brüssel

Christian IV

Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.

Vaata Kuressaare ja Christian IV

Christian Kuband

Christian Kuband (surnud 21. juulil 1432) oli Saare-Lääne piiskop 1423–1432.

Vaata Kuressaare ja Christian Kuband

Eerik Haamer

Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.

Vaata Kuressaare ja Eerik Haamer

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Kuressaare ja Eesti

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Vaata Kuressaare ja Eesti esiajalugu

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (lühend EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik.

Vaata Kuressaare ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.

Vaata Kuressaare ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Vaata Kuressaare ja Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Vaata Kuressaare ja Eesti viikingiaeg

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Vaata Kuressaare ja Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Kuressaare ja Eestlased

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Vaata Kuressaare ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus

EKNK Kuressaare kogudus

Pastor Alur Õunpuu ja kirjanik Eve Juurik Nelikaare Kirikus 6. märtsil 2011 EKNK Kuressaare Kogudus kuulub koos Orissaare kogudusega Saare-Lääne praostkonda.

Vaata Kuressaare ja EKNK Kuressaare kogudus

Elisabet

Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.

Vaata Kuressaare ja Elisabet

Endel Varep

Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.

Vaata Kuressaare ja Endel Varep

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Kuressaare ja Esimene maailmasõda

Euroopa Parlament

200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.

Vaata Kuressaare ja Euroopa Parlament

Euroopa spordipealinn

Millenniumi staadion Cardiffis, 2014. aasta Euroopa spordipealinnas Euroopa spordipealinn on nimetus, mida annab alates 2001.

Vaata Kuressaare ja Euroopa spordipealinn

FC Kuressaare

FC Kuressaare on 1997.

Vaata Kuressaare ja FC Kuressaare

Ferrum (Kuressaare)

Ferrum, 2. mai 2007 Ferrum on 2002.

Vaata Kuressaare ja Ferrum (Kuressaare)

Filmikunst

Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.

Vaata Kuressaare ja Filmikunst

Filmioperaator

Moodsa tehnikaga filmioperaator Filmioperaator on vastava väljaõppega isik (operaator), kes filmib filmi- või videokaameraga filmi või telesaate jaoks filmimaterjali.

Vaata Kuressaare ja Filmioperaator

Filmirežissöör

Filmirežissöör ehk filmilavastaja on filmi tegemise loominguline, kunstiline juht.

Vaata Kuressaare ja Filmirežissöör

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Vaata Kuressaare ja Frederik II

Friedrich von Buxhoeveden

Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.

Vaata Kuressaare ja Friedrich von Buxhoeveden

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Vaata Kuressaare ja Garnison

Haeska mõis (Valjala)

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja Haeska mõis (Valjala)

Halduskeskus

Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.

Vaata Kuressaare ja Halduskeskus

Hannes Nelis

Hannes Nelis, 2022 Hannes Nelis (sündinud 15. jaanuaril 1965 Kuressaares) on eesti vaimulik (ka abiõpetaja ja hooldajaõpetaja).

Vaata Kuressaare ja Hannes Nelis

Hannibal Sehested

Hannibal Sehested. Karel van Manderi maal Krahv Hannibal Sehested (1609 Kuressaare linnus – 23. september 1666 Pariis) oli Taani riigitegelane.

Vaata Kuressaare ja Hannibal Sehested

Hartwig Arthur Ferdinand von Sass

Hartwig Arthur Ferdinand von Sass (8. juuli/20. juuli 1857 Loona mõis Kihelkonna kihelkond Kuressaare kreis – 12. aprill 1909 Kuressaare) oli baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja Hartwig Arthur Ferdinand von Sass

Heli Lääts

Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958. aastast Heli Saul; 24. juuni 1932 Kuressaare – 16. veebruar 2018) oli eesti laulja (metsosopran).

Vaata Kuressaare ja Heli Lääts

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Vaata Kuressaare ja Helsingi

Historitsism

Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19.

Vaata Kuressaare ja Historitsism

Ida-Niidu

Ida-Niidu (lühend IN) on Kuressaare peamiselt paneelmajadega linnajagu, mis tekkis Eesti NSV perioodil kunagisse linnaserva.

Vaata Kuressaare ja Ida-Niidu

Ilmar Arens

Ilmar Arens (29. november 1912 Kuninga küla, Pärnu-Jaagupi kihelkond – 9. jaanuar 1994 Stockholm) oli eesti õigusajaloolane.

Vaata Kuressaare ja Ilmar Arens

Ilmar Raag

Ilmar Raag (2007)(foto: Indrek Kasesalu) Ilmar Raag (sündinud 21. mail 1968 Kuressaares) on eesti esseist, filmistsenarist ja -režissöör.

Vaata Kuressaare ja Ilmar Raag

Ilmar Torn

Ilmar Torn (1. jaanuar 1921 Kuressaare – 10. jaanuar 1999) oli eesti graafik ja karikaturist.

Vaata Kuressaare ja Ilmar Torn

Indrek Saar

Indrek Saar 2021. aasta Arvamusfestivalil Indrek Saar (sündinud 20. veebruaril 1973 Kuressaares (tollane Kingissepa)) on Eesti näitleja ja poliitik, XIV Riigikogu koosseisu liige.

Vaata Kuressaare ja Indrek Saar

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Kuressaare ja Ingeri

Ivar Ugi

Ivar Karl Ugi (9. september 1930 Kuressaare – 29. september 2005 München) oli Saksamaa keemik, kelle uurimisvaldkond oli põhiliselt orgaaniline keemia.

Vaata Kuressaare ja Ivar Ugi

Ivo Linna

Ivo Linna 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja.

Vaata Kuressaare ja Ivo Linna

Jaagarahu lade

Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Kuressaare ja Jaagarahu lade

Jaan Tammsalu

advendiküünla süütamisel Raekoja platsil Tallinnas Jaan Tammsalu (sündinud 12. märtsil 1960 Kuressaares) on eesti vaimulik.

Vaata Kuressaare ja Jaan Tammsalu

Jaanus Tamkivi

Jaanus Tamkivi (sündinud 17. novembril 1959 Kuressaares "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 43) on Eesti poliitik, aastatel 2007–2011 oli keskkonnaminister.

Vaata Kuressaare ja Jaanus Tamkivi

Jaen Teär

Jaen Teär (24. märts 1854 – 16. juuni 1925) oli Saaremaa meremees, suurim laevaomanik ja Vilsandi päästejaama ülem.

Vaata Kuressaare ja Jaen Teär

Jänesteküla

Jänesteküla, Jäneseküla on asum Kuressaare Kesklinna linnajaos, mis tekkis kunagisse linnaserva, toonase Sepa tänava äärde (praeguse Vallimaa tänava keskosa ja Sepa tänav).

Vaata Kuressaare ja Jänesteküla

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Kuressaare ja Jüriöö ülestõus

Johannes (apostel)

Apostel Johannes, Zampieri õlimaal Johannes (heebrea keeles יוחנן בן זבדי Yohanan ben Zavdi; u 6 – u 100 pKr) oli Jeesuse kaheteistkümnest apostlist kõige noorem, kristliku pärimuse järgi piibli mitme raamatu autor.

Vaata Kuressaare ja Johannes (apostel)

Johannes Aavik

Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.

Vaata Kuressaare ja Johannes Aavik

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Vaata Kuressaare ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Joosep Aavik

Joosep Aavik (17. november 1899 Kuressaare – 20. november 1989 Tallinn) oli eesti organist, koori- ja orkestrijuht ning muusikaõpetaja.

Vaata Kuressaare ja Joosep Aavik

Judo

Kyuzo Mifune (vasakul) ja Jigorō Kanō (paremal) ''Morote seoinage'' ehk üleõlaheide kahe käega Jigorō Kanō Judo ehk džuudo (jaapani keeles 柔道 jūdō (mõlemad vokaalid häälduvad jaapani keeles pikalt); 'pehme tee') on dr Jigorō Kanō (嘉納治五郎 Kanō Jigorō, 1860–1938) loodud ning süstematiseeritud tänapäevane täiskontakne jūjutsul põhinev Jaapanist pärit võitluskunst ning võistlussport, mis loodi algselt terviklikuks füüsiliseks, vaimseks ning moraalseks praktiseerimiseks.

Vaata Kuressaare ja Judo

Juhan Tuuling

Juhan Tuuling (kuni 23. detsembrini 1938 Johannes Tuling, 12. aprill 1897 Kuressaare – 23. oktoober 1946 Kopenhaagen, Taani kuningriik) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja Saksa sõjaväelane (SS-Standartenführer) Teises maailmasõjas.

Vaata Kuressaare ja Juhan Tuuling

Kaarma-Suure vald

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kaarma-Suure vald (ka Kaarma-Suuremõisa vald; saksa keeles Karmel-Grossenhof) oli vald Saaremaal Kaarma kihelkonnas ümber Kuressaare linna.

Vaata Kuressaare ja Kaarma-Suure vald

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Vaata Kuressaare ja Kalmari sõda

Kargi mõis

Kargi mõis (saksa keeles Karky) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja Kargi mõis

Karl Vaino

Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.

Vaata Kuressaare ja Karl Vaino

Kauba tänav (Kuressaare)

Kauba tänav on tänav Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kauba tänav (Kuressaare)

Kärdla

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.

Vaata Kuressaare ja Kärdla

Kõlakoda

Kõlakoda Haapsalu rannapromenaadil Põltsamaa vallas Kõlakoda on katusega vabaõhulava, mis on tavaliselt kaarekujulise konstruktsiooniga.

Vaata Kuressaare ja Kõlakoda

Kelmiküla (Kuressaare)

Kelmiküla on Kuressaare linnajagu, mis tekkis kunagisse linnaserva Kelmiküla küla piirkonda.

Vaata Kuressaare ja Kelmiküla (Kuressaare)

Kergejõustik

Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.

Vaata Kuressaare ja Kergejõustik

Kesklinn (Kuressaare)

Kuressaare raekoja suunas (juuni 2008) Kesklinn on Kuressaare linnaosa.

Vaata Kuressaare ja Kesklinn (Kuressaare)

Kihelkonna

Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.

Vaata Kuressaare ja Kihelkonna

Kihelkonna vald

Kihelkonna vallamaja Kihelkonna vald oli kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Saare maakonnas.

Vaata Kuressaare ja Kihelkonna vald

Kingissepa rajoon

Kingissepa rajoon (1950–1952 Kuressaare rajoon) oli rajoon Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.

Vaata Kuressaare ja Kingissepa rajoon

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Vaata Kuressaare ja Kingissepp

Kirikla

Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).

Vaata Kuressaare ja Kirikla

Kitsas tänav (Kuressaare)

Põlluvahi maja, 30. aprill 2007Foto: Ave Maria Mõistlik Kitsas tänav on tänav Kuressaares Põllu alevi linnaosas.

Vaata Kuressaare ja Kitsas tänav (Kuressaare)

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Vaata Kuressaare ja Kohalik omavalitsus

Kohtu tänav (Kuressaare)

Kohtu tänav on tänav Kuressaares, mis paikneb Kuressaare kesklinna ja Tooma kaupluse vahel.

Vaata Kuressaare ja Kohtu tänav (Kuressaare)

Koit Lääts

Koit Lääts (28. märts 1928 Kuressaare – 4. juuni 2008) oli eesti keemik, tegeles uurimis- ja juurutustööga orgaanilise sünteesi valdkonnas.

Vaata Kuressaare ja Koit Lääts

Komandandi tänav (Kuressaare)

Komandandi tänav on tänav Kuressaare kesklinnas.

Vaata Kuressaare ja Komandandi tänav (Kuressaare)

Konstantin Märska

Konstantin Märska haud Rahumäe kalmistul Konstantin Märska (28. mai 1896 Valmiera – 30. august 1951 Tallinn) oli Eesti filmioperaator, Eesti filmikunsti rajajaid.

Vaata Kuressaare ja Konstantin Märska

Konstantin Ramul

Konstantin Ramul Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.

Vaata Kuressaare ja Konstantin Ramul

Konvendihoone

Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.

Vaata Kuressaare ja Konvendihoone

Korvpall

Korvpall (kõnekeeles korv, koss) on võistkondlik pallimäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel.

Vaata Kuressaare ja Korvpall

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Vaata Kuressaare ja Kristiina

Kristjan Luhamets

Kristjan Luhamets kõnelemas 12. juulil 2013 Pilistveres Kristjan Luhamets (sündinud 13. mail 1980 Kuressaares) on eesti luterlik vaimulik, aastast 2023 Tartu praostkonna praost.

Vaata Kuressaare ja Kristjan Luhamets

Kudjape

Kudjape (Kudjapea, Kudjapä, Kudjapäh) on alevik Saaremaal Saaremaa vallas.

Vaata Kuressaare ja Kudjape

Kudjape kihid

Kudjape kihid (inglise keeles Kudjape Beds) on siluri ajastu Kuressaare lademe Kuressaare kihistu ülemised kihid.

Vaata Kuressaare ja Kudjape kihid

Kuivastu

Kuivastu (varem ka Kuivaste) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Vaata Kuressaare ja Kuivastu

Kuivastu sadam

Kuivastu sadam, mai 2007 Foto: Ave Maria Mõistlik Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu sadam, september 2010Foto: Ivo Kruusamägi Kuivastu sadam (sadama kood: EE KUI) on sadam Kuivastus, Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal.

Vaata Kuressaare ja Kuivastu sadam

Kullimäe

Kullimäe on Saaremaal Roomassaare poolsaare idaosas asuv maa-ala kunagise Limneamere rannaastangu ümbruses.

Vaata Kuressaare ja Kullimäe

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Vaata Kuressaare ja Kuramaa piiskopkond

Kuressaare adventkirik

AKEL Kuressaare adventkoguduse hoone on kirik Saare maakonnas Kuressaares aadressil Uus tänav 45.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare adventkirik

Kuressaare Ametikool

Viidapost Kuressaare Ametikooli hoovil Kuressaare Ametikool on Eesti kutsekool, mis asub Kuressaares aadressil Kohtu 22.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Ametikool

Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas

Vabadussõja mälestussammas Kuressaares (2007) Algse kuju autor Amandus Adamson mälestussamba juures (1928) Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas on mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenuile.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas

Kuressaare Hariduse Kool

Kuressaare Hariduse Kool on põhikool Saaremaal Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Hariduse Kool

Kuressaare kammermuusika päevad

Kuressaare kammermuusika päevad on aastast 1995 Kuressaares toimuv iga-aastane rahvusvaheline kammermuusikafestival, mis on Eesti samalaadsetest festivalidest pikima traditsiooniga ja kõige laiema rahvusvahelise haardega.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare kammermuusika päevad

Kuressaare kaubahoov

Kaubahoovi ärihoone sammaskäiguga esiküljel (september 2011) Kuressaare kaubahoov on endisaegne kaubahoov Kuressaares Kauba tänaval.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare kaubahoov

Kuressaare küla

Kuressaare on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare küla

Kuressaare külanõukogu

Kuressaare külanõukogu oli külanõukogu Kingissepa rajoonis.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare külanõukogu

Kuressaare kihistu

Kuressaare kihistu (inglise Kuressaare Formation) on siluri ladestu Kuressaare lademe kihistu.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare kihistu

Kuressaare krahvkond

Magnus Gabriel de la Gardie Kuressaare krahvkond oli aastatel 1648–1654 Saaremaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare krahvkond

Kuressaare kultuurikeskus

Kuressaare kultuurikeskus on kultuurimaja Saare maakonnas Kuressaares aadressil Tallinna tänav 6.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare kultuurikeskus

Kuressaare Kultuurivara

Kuressaare Kultuurivara on Kuressaare linna allasutus, mis korraldab kultuuritegevust Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Kultuurivara

Kuressaare kuursaal

Kuressaare kuursaal (juuli, 2016) Kuressaare kuursaal on hoone (kuursaal) Kuressaare lossipargis aadressil Lossipark 1.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare kuursaal

Kuressaare lade

Kuressaare lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Kuressaare ja Kuressaare lade

Kuressaare Laurentiuse kirik

Kuressaare Laurentiuse kirik on 19. sajandi esimesel poolel ehitatud kirik Kuressaares, mis võeti kasutusse 29. novembril 1836.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Laurentiuse kirik

Kuressaare lennujaam

Kuressaare lennujaam (IATA lennujaamakood: URE, ICAO lennujaamakood: EEKE) on Saare maakonna ainuke lennujaam, Kuressaarest 3 km kaugusel Roomassaare poolsaarel.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare lennujaam

Kuressaare linna teenetemärk

Kuressaare linna teenetemärk on teenetemärk, mis asutati Kuressaarele linnaõiguste andmise päeva (8. mai 1563) tähistamiseks, ja mida antakse austusavaldusena Kuressaarele silmapaistvaid teeneid osutanud isikulehttps://web.archive.org/web/20151002101143/http://www.kuressaare.ee/uus/teenetemark/ (vaadatud 09.10.2015).

Vaata Kuressaare ja Kuressaare linna teenetemärk

Kuressaare linnajooks

Kuressaare linnajooks on Saare maakonnas Kuressaares igal aastal toimuv jooksuvõistlus.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnajooks

Kuressaare linnakool

Kuressaare linnakool tegutses selles hoones aastatel 1890–1915. Vahemikus 1919–1945 asus samas hoones merekool Kuressaare linnakooli hoone Kuressaare linnakool oli kool, mis asus Kuressaares, Suur-Põllu tänav 4.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnakool

Kuressaare linnapea

Kuressaare linnapea oli Kuressaare linnavalitsuse juht.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnapea

Kuressaare linnastaadion

Kuressaare linnastaadion on mitmeotstarbeline staadion Kuressaares aadressil Staadioni tänav 2, jalgpalliklubi FC Kuressaare kodustaadion.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnastaadion

Kuressaare Linnavalitsus

Kuressaare Linnavalitsus oli Saare maakonna Kuressaare linna täidesaatev võimuorgan (linnavalitsus) enne 2017. aasta haldusreformi.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Linnavalitsus

Kuressaare linnavolinike loend

Siin on loetletud Kuressaare linnavolikogu volinikke.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare linnavolinike loend

Kuressaare lipp

Kuressaare lipp Kuressaare lipp on Saare maakonnas asuva Eesti linna Kuressaare lipp.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare lipp

Kuressaare lossipark

Kuressaare lossipark (ka Kuressaare linnapark) on Kuressaare linnuse ümber paiknev park.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare lossipark

Kuressaare massimõrv

Nõukogude võimude poolt Kuressaares 1941. aasta juulis-septembris hukatud Kuressaare massimõrv oli 1941.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare massimõrv

Kuressaare merekool

Kuressaare merekool oli merekool Kuressaares, mis tegutses alates 1891.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare merekool

Kuressaare merepäevad

Kuressaare merepäevad on 1996.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare merepäevad

Kuressaare metodisti kirik

Kuressaare metodisti kirik on metodisti kirik Saare maakonnas Kuressaares aadressil Karja tänav 1.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare metodisti kirik

Kuressaare Nelikaare kirik

Kirik (veebruar 2011) Pastor Alur Õunpuu ja kirjanik Eve Juurik kirikus (märts 2011) Kuressaare Nelikaare kirik on nelipühilaste palvemaja Saare maakonnas Kuressaares aadressil Kaare tänav 6.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Nelikaare kirik

Kuressaare Nooruse Kool

Kuressaare Nooruse Kool on põhikool Saaremaal Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Nooruse Kool

Kuressaare oblast

Kuressaare oblast oli vahetult enne asehalduskorra kehtestamist, 3/14. märtsil 1783, asutatud haldusüksus Läänemereprovintsidesse kuulunud Läänemere saartest.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare oblast

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kogudus

Kuressaare Püha Nikolai kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudus Kuressaares Kuressaare Püha Nikolai kirikus.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Püha Nikolai kogudus

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare raad

Kuressaare raad (saksa keeles Magistrat in Arensburg) oli Kuressaare linna valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare raad

Kuressaare raekoda

Ave Maria Mõistlik 2. mai 2007 Kuressaare raekoda oli Kuressaare rae valitsushoone Kuressaare kesklinnas aadressil Tallinna tänav 2.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare raekoda

Kuressaare sadam

Kuressaare sadam Kuressaare (Jahi)sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare sadam

Kuressaare Siioni kirik

Kuressaare Siioni kirik on esimene Eesti taasiseseisvumise (1991) järel ehitatud kirikuhoone Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Siioni kirik

Kuressaare Spordikeskus

Kuressaare Spordikeskus asub Kuressaares aadressil Vallimaa tänav 16a.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Spordikeskus

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi õppehoone aadressil Garnisoni tänav 16, kus kool tegutses aastatel 1949–1961 ja tegutseb taas alates 2011. aastast Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium on täiskasvanute gümnaasium Saaremaal Kuressaares aadressil Garnisoni tänav 16.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium

Kuressaare tänavate loend

Siin on loetletud Kuressaare tänavaid ja muid aadressikohti.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare tänavate loend

Kuressaare Teater

Kuressaare Teatri hoone Kuressaares aadressil Tallinna 20 Kuressaare Teater on teater Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Teater

Kuressaare tuuleveski

Veski restoran 2006. aastal Veski restoran 1974. aastal Kuressaare tuuleveski on Hollandi tüüpi tuuleveski, mis asub Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare tuuleveski

Kuressaare vaekoda

Vaekoda, 30. aprill 2007 Vaekoda, 2. august 2010 Kuressaare vaekoda on barokne astmikviiluga hoone (vaekoda) Kuressaare kesklinnas Tallinna tänav 3.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare vaekoda

Kuressaare vanalinn

Kuressaare vanalinn on Kuressaare kesklinnas haruldane vaatamisväärsus, mida on pidevalt restaureeritud.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare vanalinn

Kuressaare Vanalinna Kool

Kuressaare Vanalinna Kool on Eesti põhikool, mis asub Kuressaares aadressil Pikk tänav 31.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Vanalinna Kool

Kuressaare vapp

Kuressaare vapp Kuressaare vapp on Saare maakonnas asuva Eesti linna Kuressaare vapp.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare vapp

Kuressaare Veneküla

Veneküla on asum Kuressaare Kesklinna linnaosas.

Vaata Kuressaare ja Kuressaare Veneküla

Kuurort

Šibenik Horvaatias Kuurort (saksa keelest Kurort 'ravikoht') on koht, kus on looduslikke ravitegureid (nt tervistav kliima, mineraalvesi, ravimuda) ja kus on loodud võimalusi nende kasutamiseks.

Vaata Kuressaare ja Kuurort

Laskesport

Laskesport on spordiala, milles lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe või lendava märgi pihta.

Vaata Kuressaare ja Laskesport

Laulja

Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.

Vaata Kuressaare ja Laulja

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Kuressaare ja Läti

Lööne mõis

Lööne mõis oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja Lööne mõis

Leele Välja

Leele Välja (sündinud 20. jaanuaril 1968) on eesti kunstiteadlane.

Vaata Kuressaare ja Leele Välja

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Vaata Kuressaare ja Liivimaa kubermang

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Vaata Kuressaare ja Linnus

Lossi tänav (Kuressaare)

Lossi tänav Kuressaare raekoja suunas Lossi tänav on tänav Kuressaares, mis algab praegusest linnasüdamest Kuressaare raekoja kõrvalt ja suundub Kuressaare piiskopilinnuse väravani.

Vaata Kuressaare ja Lossi tänav (Kuressaare)

Louis Kahn

Louis Isadore Kahn (sünninimi Itze-Leib Schmuilowsky; 5. märts 1901 Kuressaare – 17. märts 1974 New York) oli Eestis sündinud juudi päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt.

Vaata Kuressaare ja Louis Kahn

Maalikunstnik

Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.

Vaata Kuressaare ja Maalikunstnik

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Vaata Kuressaare ja Magnus

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Vaata Kuressaare ja Magnus Gabriel De la Gardie

Mandri-Eesti

Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.

Vaata Kuressaare ja Mandri-Eesti

Marientali

Marientali (mittesoovitatavalt Marienthali) (lühend MA) on linnaosa, mis asub Kuressaare lääneosas.

Vaata Kuressaare ja Marientali

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Vaata Kuressaare ja Marika Mägi

Matti Varik

Matti Varik (2. märts 1939 Leisi – 16. jaanuar 2011) oli eesti skulptor ja kunstipedagoog.

Vaata Kuressaare ja Matti Varik

Mündrik

Mündrik oli ametimees keskajal, kes pidas paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel.

Vaata Kuressaare ja Mündrik

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Vaata Kuressaare ja Mõisnik

Meedla mõis

Meedla mõis (saksa keeles Medel) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Vaata Kuressaare ja Meedla mõis

Merikotka

Merikotka on Kuressaare linnajagu, mis on Tuulte Roosi taha rajatud golfiväljakuga (valmis 2008) üheaegselt rajatud uus elamurajoon, mille linnapoolsemas otsas on uued korterelamud ja tagapool eramud.

Vaata Kuressaare ja Merikotka

Mikk Tuisk

Mikk Tuisk Kuressaares võidupüha tule jagamiselFoto: Ave Maria Mõistlik, 23. juuni 2020 Mikk Tuisk (sündinud 30. augustil 1984) on Eesti omavalitsustegelane, Saaremaa vallavanem.

Vaata Kuressaare ja Mikk Tuisk

Moritz von Wrangel

Moritz von Wrangel (ka Mauritius von Wrangel; mõnikord kasutati tema nime ka ilma aadliseisusele viitava partiklita "von") oli Tallinna piiskop (täpsemalt elekt ehk valitud piiskop) aastatel 1558–1560.

Vaata Kuressaare ja Moritz von Wrangel

Muinsuskaitse

Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine.

Vaata Kuressaare ja Muinsuskaitse

Mullutu

Mullutu on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Kuressaare ja Mullutu

Mullutu-Suurlaht

Mullutu-Suurlaht (ka Mullutu Suurlaht) on endine järv Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja Mullutu-Suurlaht

Näitleja

Näitlejad Näitleja (vananenud terminiga aktöör) on loovisik, kes esineb teatris kui ka kaamera või mikrofoni ees.

Vaata Kuressaare ja Näitleja

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Vaata Kuressaare ja Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Vaata Kuressaare ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).

Vaata Kuressaare ja Norra

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Vaata Kuressaare ja Nyen

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Vaata Kuressaare ja Omavalitsus

Osilia

Osilia oli 1873.

Vaata Kuressaare ja Osilia

Pargi tänav (Kuressaare)

Pargi tänav on tänav Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Pargi tänav (Kuressaare)

Päikesepealinn

Päikesepealinn on Kuressaare sümboolne nimetus alates 30. aprillist 2017.

Vaata Kuressaare ja Päikesepealinn

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Kuressaare ja Pärnu

Põduste jõgi

Põduste jõgi (ka Tori jõgi, Sikassaare jõgi) on üks suuremaid jõgesid Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja Põduste jõgi

Põhimaantee

Põhimaantee on Eesti riigimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.

Vaata Kuressaare ja Põhimaantee

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Kuressaare ja Põhjasõda

Põllu alev

Põllu alev (lühend PÕ) on asum Kuressaare Kesklinn linnaosas.

Vaata Kuressaare ja Põllu alev

Põlluküla (Saaremaa)

Põlluküla on küla Saaremaal Saaremaa vallas.

Vaata Kuressaare ja Põlluküla (Saaremaa)

Põlluvahi maja

Põlluvahi maja, 30. aprill 2007Foto: Ave Maria Mõistlik Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal.

Vaata Kuressaare ja Põlluvahi maja

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Kuressaare ja Peterburi

Pikk tänav (Kuressaare)

Pikk tänav on tänav Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Pikk tänav (Kuressaare)

Postmodernism

barokseid rõivaid Postmodernism (ladina keeles post, pärast, järel) on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga.

Vaata Kuressaare ja Postmodernism

Premium liiga

Premium liiga (2013. aastani Meistriliiga) on Eesti klubijalgpalli kõrgeim liiga.

Vaata Kuressaare ja Premium liiga

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Vaata Kuressaare ja Provints

Purjetamine

Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.

Vaata Kuressaare ja Purjetamine

Rakenduskõrgharidus

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

Vaata Kuressaare ja Rakenduskõrgharidus

Rapiküla

Rapiküla on Kuressaare linnaosa.

Vaata Kuressaare ja Rapiküla

Ravimuda

See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.

Vaata Kuressaare ja Ravimuda

Richard Maack

Richard Maack Richard Otto Maack (vene Ричард (Рихард-Отто) Карлович Маак; vkj 23. august / 4. september 1825 Kuressaare, Saaremaa – vkj 13. / 25. november 1886 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Vene maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja.

Vaata Kuressaare ja Richard Maack

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Vaata Kuressaare ja Riia

Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee

Väikese väina tamm Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (põhimaantee nr 10) on üks Eesti põhimaanteid.

Vaata Kuressaare ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee

Roomassaare

Roomassaare (lühend RO) on Kuressaare linnajagu, mis asub Kuressaare vanalinna kaguservas.

Vaata Kuressaare ja Roomassaare

Roomassaare poolsaar

Roomassaare poolsaare lõunatipus asub Roomassaare sadam (september, 2015) Roomassaare poolsaar on poolsaar Saare maakonnas Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Roomassaare poolsaar

Roomassaare sadam

Roomassaare sadam 2015. aastal Roomassaare sadam Roomassaare sadam (sadama kood: EE RMS) asub Kuressaare linna Roomassaare linnajaos Roomassaare poolsaarel.

Vaata Kuressaare ja Roomassaare sadam

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Kuressaare ja Rootsi

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Vaata Kuressaare ja Rootsi aeg

Rootsiküla (Saaremaa)

Rootsiküla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Vaata Kuressaare ja Rootsiküla (Saaremaa)

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Vaata Kuressaare ja Ruhnu

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Vaata Kuressaare ja Saare maakond

Saare Maakonna Keskraamatukogu

Saare Maakonna Keskraamatukogu 2019 Saare Maakonna Keskraamatukogu on Saare maakonna suurim raamatukogu.

Vaata Kuressaare ja Saare Maakonna Keskraamatukogu

Saare maavalitsus

Saare maavalitsus oli Saare maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Kuressaares aadressil Lossi tänav 1.

Vaata Kuressaare ja Saare maavalitsus

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Vaata Kuressaare ja Saare-Lääne piiskop

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa

Saaremaa Gümnaasium

Saaremaa Gümnaasium on riigigümnaasium Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa Gümnaasium

Saaremaa Muuseum

Saaremaa Muuseumi tuumiku moodustab Kuressaare piiskopilinnus Saaremaa Muuseum on Saaremaal asuv maakonnamuuseum, mille tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa Muuseum

Saaremaa ooperipäevad

Kuressaare ooperimaja (must) ees paistab valge ooperikohvik, taga on Kuressaare loss Saaremaa ooperipäevad (aastatel 1999–2006 Kuressaare ooperipäevad) on alates 1999.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa ooperipäevad

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkonna hoone

Ave Maria Mõistlik, mai 2007 Saaremaa rüütelkonna hoone asub Kuressaare kesklinnas, aadressil Lossi tänav 1.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa rüütelkonna hoone

Saaremaa Spordikool

Saaremaa Spordikool on õppeasutus Saaremaa vallas, mille eesmärk on laste ja noorte sportlike võimete arendamiseks treening- ja võistlusvõimaluste loomine ning üldisemalt sportlike ja tervislike eluviiside ning käitumisharjumuste levitamine.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa Spordikool

Saaremaa Toetava Hariduse Keskus

Ave Maria Mõistlik Saaremaa Toetava Hariduse Keskus (kuni 2020. aastani Kallemäe Kool) on üldhariduskool Saaremaa vallas Kallemäe külas ja Kuressaares aadressil Suur-Põllu tänav 4.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa Toetava Hariduse Keskus

Saaremaa vald

Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.

Vaata Kuressaare ja Saaremaa vald

Saarlane

Saarlane oli ajaleht, mis ilmus Kuressaares Kuressaare kreisis, Liivimaa kubermangus.

Vaata Kuressaare ja Saarlane

Saarte Hääl

Saarte Hääl on eesti päevaleht, mis ilmub iseseisva ajalehena 2006.

Vaata Kuressaare ja Saarte Hääl

Sadamaait

Sadamaaida vanem osa Sadamaait on hoone Kuressaares Tori linnaosas Veski tänav 9.

Vaata Kuressaare ja Sadamaait

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Vaata Kuressaare ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Kuressaare ja Saksamaa

Salome Trei

Salome Trei (17. jaanuar 1905 Kuressaare – 17. oktoober 1995 Geneseo, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid) oli eesti graafik.

Vaata Kuressaare ja Salome Trei

Smuuli

Tooma kauplus Kuressaares asub Juhan Smuuli 1Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. september 2009 Smuuli (lühend SM) on Kuressaare linnaosa.

Vaata Kuressaare ja Smuuli

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Kuressaare ja Soome

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.

Vaata Kuressaare ja Stockholm

Stratotüüp

Stratotüüp (ka tüüpläbilõige) on kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks.

Vaata Kuressaare ja Stratotüüp

Stsenarist

Stsenarist on stsenaariumi (filmi, balleti, pantomiimi, telesaate stsenaariumi) autor.

Vaata Kuressaare ja Stsenarist

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vaata Kuressaare ja Sulev Vahtre

Sund

Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.

Vaata Kuressaare ja Sund

Suur katel

Suur katel on laht Saaremaa lõunaosas.

Vaata Kuressaare ja Suur katel

Suur-Sadama tänav

Suur-Sadama 23 valge osa esimesel korrusel tegutses detsembrini 2014 Sadama poodFoto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2017 Elamu Kuressaares Suur-Sadama tänav 39 on muinsuskaitse allFoto: Ave Maria Mõistlik, 6. august 2011 Suur-Sadama tänav on tänav Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Suur-Sadama tänav

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Kuressaare ja Taani

Taani väinad

Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Vaata Kuressaare ja Taani väinad

Tahula kihid

Tahula kihid (inglise keeles Tahula Beds) on siluri ajastu Kuressaare lademe Kuressaare kihistu alumised kihid.

Vaata Kuressaare ja Tahula kihid

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Kuressaare ja Tallinn

Tallinna raad

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.

Vaata Kuressaare ja Tallinna raad

Tallinna tänav (Kuressaare)

Tallinna tänav on tänav Kuressaares Kesklinna, Ida-Niidu, Smuuli ja Suuremõisa linnaosas.

Vaata Kuressaare ja Tallinna tänav (Kuressaare)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (lühend TTK) on tervise ja heaolu valdkonnas koolitust andev riiklik rakenduskõrgkool.

Vaata Kuressaare ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Tartu Ülikooli botaanikaaed

Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.

Vaata Kuressaare ja Tartu Ülikooli botaanikaaed

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Kuressaare ja Teine maailmasõda

Tiina Sepp

Tiina Sepp (sündinud 2. juulil 1956 Pärnus) on eesti molekulaarbioloog ja viroloog.

Vaata Kuressaare ja Tiina Sepp

Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Vaata Kuressaare ja Toomas Karjahärm

Tori abajas

Tori abajas Tori abajas on laht (abajas) Saare maakonnas Kuressaares.

Vaata Kuressaare ja Tori abajas

Tori linnaosa

Tori linnaosa (lühend TO) on Kuressaare linnaosa.

Vaata Kuressaare ja Tori linnaosa

TTÜ Kuressaare kolledž

TTÜ Kuressaare kolledž (varem TTÜ meremajanduse keskus) on Tallinna Tehnikaülikooli regionaalne kolledž Saaremaal.

Vaata Kuressaare ja TTÜ Kuressaare kolledž

Tuulte Roos

Tuulte Roos, vaade lõunast Tuulte Roos ehk Tuulteroos on kvartal Kuressaare linna territooriumil Tori linnaosas, Kuressaare–Sääre maantee ääres.

Vaata Kuressaare ja Tuulte Roos

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Vaata Kuressaare ja Ukrainlased

Uudo Sepp

Uudo Sepp (sündinud 28. märtsil 1997 Kuressaares) on eesti laulja.

Vaata Kuressaare ja Uudo Sepp

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Vaata Kuressaare ja Uusikaupunki rahu

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Vaata Kuressaare ja Valgevenelased

Vallikraav

Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.

Vaata Kuressaare ja Vallikraav

Võrkpall

Võrkpall Võrkpall (kõnekeeles volle; inglise keeles volleyball – 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul.

Vaata Kuressaare ja Võrkpall

Vello Puujalg

Vello Puujalg (6. märts 1962 Kuressaare – 7. aprill 1995 Rakvere) oli eesti harrastuskunstnik.

Vaata Kuressaare ja Vello Puujalg

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Vaata Kuressaare ja Venelased

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Kuressaare ja Venemaa

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Vaata Kuressaare ja Venemaa keiser

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Kuressaare ja Venemaa Keisririik

Veski tänav (Kuressaare)

Kuressaare sadamaait asub Veski 9 Veski tänav on tänav Kuressaares Kesklinna linnaosas.

Vaata Kuressaare ja Veski tänav (Kuressaare)

Viilkatus

Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.

Vaata Kuressaare ja Viilkatus

Viktor Kingissepp

Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Vaata Kuressaare ja Viktor Kingissepp

Vladimir Surovtsev

Vladimir Dmitrijevitš Surovtsev (vene Владимир Дмитриевич Суровцев; 23. jaanuar 1856 – 8. september 1900 Riia) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Kuressaare ja Vladimir Surovtsev

Voldemar Väli

Voldemar Väli (1928) Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare – 13. aprill 1997 Stockholm) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936.

Vaata Kuressaare ja Voldemar Väli

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).

Vaata Kuressaare ja Wehrmacht

Wildenbergi nahavabrik

Wildenbergi nahavabrik oli umbes aastatel 1878–1915 Kuressaares, Suur-Sadama tänav 18 töötanud nahavabrik.

Vaata Kuressaare ja Wildenbergi nahavabrik

Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski

Wladislaw Laurentius von Szeliga-Mierzeyewski (vene Владислав-Лаврентий Осипович Шелига-Мержеевский; 22. august 1841 (ukj) – 26. märts 1918 (ukj)) oli Venemaa ja Eesti päritolu arst.

Vaata Kuressaare ja Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski

13. august

13.

Vaata Kuressaare ja 13. august

13. sajand Eestis

13.

Vaata Kuressaare ja 13. sajand Eestis

14. sajand

14.

Vaata Kuressaare ja 14. sajand

17. sajand

17.

Vaata Kuressaare ja 17. sajand

17. sajand Eestis

17.

Vaata Kuressaare ja 17. sajand Eestis

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Vaata Kuressaare ja 18. sajand

18. sajand Eestis

18.

Vaata Kuressaare ja 18. sajand Eestis

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Kuressaare ja 19. sajand

1922. aasta rahvaloendus

1922.

Vaata Kuressaare ja 1922. aasta rahvaloendus

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Kuressaare ja 20. sajand

2019

2019.

Vaata Kuressaare ja 2019

Vaata ka

Eesti linnad

Kuressaare kreis

Liivi laht

Saaremaa

Tuntud ka kui Arensburg, Kingissepa, Kuressaare linn.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled

Kuressaare

Sisukord