Kiiremini kui brauser!
71 suhted: Anna Ivanovna, Anseküla kihelkond, Bruno Pao, Eesti Loodus, Friedrich von Schubert, Hellamaa vald, Jaani kihelkond, Jämaja kihelkond, Johann Friedrich Hartknoch, Kaarma kihelkond, Karja kihelkond, Katariina II, Kärla kihelkond, Kihelkonna kihelkond, Koguva, Kuivastu kõrts, Kuldīga kreis, Kuramaa kubermang, Kuressaare, Lääne kreis, Liivi laht, Liivimaa kubermang, Maakonnalinn, Maamarssal, Mandri-Eesti, Mõisavald, Mõisnik, Moskva tsaaririik, Muhu, Muhu kihelkond, Mustjala kihelkond, Omavalitsus, Operatsioon Albion, Pärnu kreis, Pöide kihelkond, Püha kihelkond, Põhjasõda Eesti alal, Peterburi–Riia postimaantee, Privileeg, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia kubermang, Ruhnu, Ruhnu kihelkond, Saare maakond, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Saksa keel, ..., Saksa keisririik, Soeva, Suur väin, Tallinna asehaldurkond, Talupoeg, Tukumsi kreis, Valjala kihelkond, Valmiera, Väike väin, Võnnu kreis, Vene keel, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Volmari kreis, 1710, 1765, 1783, 1866, 1918, 2. juuli, 21. veebruar. Laienda indeks (21 rohkem) »
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »
Anseküla kihelkond
Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Anseküla kihelkond · Näe rohkem »
Bruno Pao
veeskamisel laupäeval, 20. juuli 2013 Kuivastu sadamas Muhus Bruno Pao (sündinud 22. augustil 1931 Hiiumaal) on eesti publitsist, mereajaloolane ja munitsipaalpoliitik.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Bruno Pao · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Friedrich von Schubert
Jalaväekindral Theodor Friedrich von Schubert Theodor Friedrich von Schubert (12. veebruar 1789 Peterburi, Venemaa Keisririik – 15. november 1865 Stuttgart, Württembergi kuningriik) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kartograaf ja Venemaa Keisririigi Peastaabi sõjalis-topograafilise depoo direktor.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Friedrich von Schubert · Näe rohkem »
Hellamaa vald
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Hellamaa vald (saksa keeles Gemeinde Hellama) oli vald Muhu kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Hellamaa vald · Näe rohkem »
Jaani kihelkond
Jaani kirik Jaani kihelkond (lühend Jaa; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Jämaja kihelkond
Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Jämaja kihelkond · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kaarma kihelkond
Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798) Kaarma kirik Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kaarma kihelkond · Näe rohkem »
Karja kihelkond
Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Karja kihelkond · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Katariina II · Näe rohkem »
Kärla kihelkond
Kärla kirik Kärla kihelkond (lühend Kär; saksa keeles Kirchspiel Kergel in Oesel) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kärla kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »
Koguva
Koguva on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Koguva · Näe rohkem »
Kuivastu kõrts
Kuivastu kõrtsihoone (2015) Kuivastu kõrts on kultuurimälestis Saare maakonnas Muhu vallas Kuivastu külas.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kuivastu kõrts · Näe rohkem »
Kuldīga kreis
Kuldīga kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Goldingen) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Lätimaal aastatel 1819–1917.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kuldīga kreis · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Kuressaare · Näe rohkem »
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Lääne kreis · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Kuressaare kreis ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Maakonnalinn · Näe rohkem »
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Maamarssal · Näe rohkem »
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Mandri-Eesti · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Mõisavald · Näe rohkem »
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Mõisnik · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Muhu · Näe rohkem »
Muhu kihelkond
Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Muhu kihelkond · Näe rohkem »
Mustjala kihelkond
Mustjala kirik Mustjala kihelkond (lühend Mus; saksa keeles Kirchspiel Mustel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Mustjala kihelkond · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Pöide kihelkond
Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli haldusüksus Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Pöide kihelkond · Näe rohkem »
Püha kihelkond
Vaade Püha kirikule edelast Püha kihelkond (lühend Pha; saksa keeles Kirchspiel Pyha) on kihelkond Saaremaal.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Püha kihelkond · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Peterburi–Riia postimaantee
Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Peterburi–Riia postimaantee · Näe rohkem »
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Privileeg · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Kuressaare kreis ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Ruhnu · Näe rohkem »
Ruhnu kihelkond
Ruhnu puukirik Ruhnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Runö in Oesel (inseln Runö)) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Ruhnu kihelkond · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Soeva
Soeva on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Soeva · Näe rohkem »
Suur väin
Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Suur väin · Näe rohkem »
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tukumsi kreis
Tukumsi kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Tukkum) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal aastatel 1819–1917.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Tukumsi kreis · Näe rohkem »
Valjala kihelkond
Valjala kihelkond (lühend Vll; saksa keeles Kirchspiel Wolde in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Valjala kihelkond · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Valmiera · Näe rohkem »
Väike väin
Tamm üle Väikse väina Väike väin on väin Eesti lääneosas.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Väike väin · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Kuressaare kreis ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Kuressaare kreis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Kuressaare kreis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 1710 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 1765 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 1783 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 1866 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 1918 · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 2. juuli · Näe rohkem »
21. veebruar
21.
Uus!!: Kuressaare kreis ja 21. veebruar · Näe rohkem »
