Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kusepõis ja Maolised
Kusepõis ja Maolised on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Arter, Eesti Maaülikool, Emakas, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Hormoonid, Inimene, Kahepaiksed, Kloaak, Kusejuha, Kusi, Lümf, Limaskest, Neerud, Roomajad, Selgroogsed, Sisalikulised, Tartu, Veen.
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Arter ja Kusepõis · Arter ja Maolised ·
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Kusepõis · Eesti Maaülikool ja Maolised ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Kusepõis · Emakas ja Maolised ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Enn Ernits ja Kusepõis · Enn Ernits ja Maolised ·
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Esta-Laine Nahkur ja Kusepõis · Esta-Laine Nahkur ja Maolised ·
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Halo Kirjastus ja Kusepõis · Halo Kirjastus ja Maolised ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Kusepõis · Hormoonid ja Maolised ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Kusepõis · Inimene ja Maolised ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Kusepõis · Kahepaiksed ja Maolised ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Kloaak ja Kusepõis · Kloaak ja Maolised ·
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Kusejuha ja Kusepõis · Kusejuha ja Maolised ·
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Kusepõis ja Kusi · Kusi ja Maolised ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Kusepõis ja Lümf · Lümf ja Maolised ·
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Kusepõis ja Limaskest · Limaskest ja Maolised ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Kusepõis ja Neerud · Maolised ja Neerud ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kusepõis ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kusepõis ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Kusepõis ja Sisalikulised · Maolised ja Sisalikulised ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Kusepõis ja Tartu · Maolised ja Tartu ·
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kusepõis ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Kusepõis ja Maolised
Võrdlus Kusepõis ja Maolised
Kusepõis on 41 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 2.85% = 20 / (41 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kusepõis ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
