Sarnasusi Käpalised ja Soo-neiuvaip
Käpalised ja Soo-neiuvaip on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Asparilaadsed, Üheidulehelised, Eesti käpalised, Huul (botaanika), Katteseemnetaimed, Kupar, Lähistroopika, Madalsoo, Neiuvaip, Parasvööde, Püsikud, Põhja-Ameerika, Putuktolmlemine, Risoom, Sugukond (bioloogia), Taimed, Vars.
Asparilaadsed
Asparilaadsed (Asparagales) on õistaimede selts üheiduleheliste klassist.
Asparilaadsed ja Käpalised · Asparilaadsed ja Soo-neiuvaip ·
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Üheidulehelised ja Käpalised · Üheidulehelised ja Soo-neiuvaip ·
Eesti käpalised
Kahkjaspunane sõrmkäpp Niitvälja soos Keilas Eestis kasvab 36 liiki käppalisi, ERR, 7.
Eesti käpalised ja Käpalised · Eesti käpalised ja Soo-neiuvaip ·
Huul (botaanika)
Käpaline roosa huulega Käpalise õis, kus on tähistatud huul ehk labellum (tähega '''L''') Huul ehk labellum on käpaliste ehk orhideede õiekatteleht.
Huul (botaanika) ja Käpalised · Huul (botaanika) ja Soo-neiuvaip ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Käpalised ja Katteseemnetaimed · Katteseemnetaimed ja Soo-neiuvaip ·
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Käpalised ja Kupar · Kupar ja Soo-neiuvaip ·
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Käpalised ja Lähistroopika · Lähistroopika ja Soo-neiuvaip ·
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Käpalised ja Madalsoo · Madalsoo ja Soo-neiuvaip ·
Neiuvaip
Neiuvaip (Epipactis) käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Käpalised ja Neiuvaip · Neiuvaip ja Soo-neiuvaip ·
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Käpalised ja Parasvööde · Parasvööde ja Soo-neiuvaip ·
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Käpalised ja Püsikud · Püsikud ja Soo-neiuvaip ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Käpalised ja Põhja-Ameerika · Põhja-Ameerika ja Soo-neiuvaip ·
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Käpalised ja Putuktolmlemine · Putuktolmlemine ja Soo-neiuvaip ·
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Käpalised ja Risoom · Risoom ja Soo-neiuvaip ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Käpalised ja Sugukond (bioloogia) · Soo-neiuvaip ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Käpalised ja Taimed · Soo-neiuvaip ja Taimed ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Käpalised ja Soo-neiuvaip ühist
- Millised on sarnasused Käpalised ja Soo-neiuvaip
Võrdlus Käpalised ja Soo-neiuvaip
Käpalised on 109 suhted, samas Soo-neiuvaip 67. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 9.66% = 17 / (109 + 67).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Käpalised ja Soo-neiuvaip. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: