Ida-Frangi riik ja Kärnteni hertsogkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ida-Frangi riik ja Kärnteni hertsogkond

Ida-Frangi riik vs. Kärnteni hertsogkond

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843. Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Švaabimaa hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Hõimuhertsogkonnad

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.

Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik · Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Heinrich I Linnupüüdja ja Ida-Frangi riik · Heinrich I Linnupüüdja ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Ida-Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Ida-Frangi riik ja Karolingide impeerium · Kärnteni hertsogkond ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Kärnteni liidumaa

Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.

Ida-Frangi riik ja Kärnteni liidumaa · Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Ida-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Kärnteni hertsogkond ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Ida-Frangi riik ja Monarhia · Kärnteni hertsogkond ja Monarhia · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Ida-Frangi riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Ida-Frangi riik ja Saksa keel · Kärnteni hertsogkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Ida-Frangi riik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Ida-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik · Kärnteni hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Ida-Frangi riik ja Saksi dünastia · Kärnteni hertsogkond ja Saksi dünastia · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Ida-Frangi riik ja Verduni leping · Kärnteni hertsogkond ja Verduni leping · Näe rohkem »