Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond
Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht II (Austria), Austria keisririik, Austria riigipeade loend, Austria-Ungari, Ernst Raudne, Ertshertsog, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Ferdinand II, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgide monarhia, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Istria mark, Itaalia kuningriik (1861–1946), Jugoslaavia Kuningriik, Karl V, Katoliiklus, Kraini mark, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Monarhia, Otakar II, Roomlaste kuningas, Rudolf IV (Austria), Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sise-Austria, Sloveeni keel, Sloveenia, ..., Steiermargi hertsogkond, Tarvisio, Tirooli krahvkond, Tsisleitaania, Wilhelm (Austria), Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (6 rohkem) »
Albrecht II (Austria)
Albrecht II Tark ehk Lombakas (Albrecht der Weise ehk Albrecht der Lahme; 12. detsember 1298 – 16. august 1358) oli Austria hertsog 1330–1358.
Albrecht II (Austria) ja Kärnteni hertsogkond · Albrecht II (Austria) ja Kraini hertsogkond ·
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Austria keisririik ja Kärnteni hertsogkond · Austria keisririik ja Kraini hertsogkond ·
Austria riigipeade loend
Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.
Austria riigipeade loend ja Kärnteni hertsogkond · Austria riigipeade loend ja Kraini hertsogkond ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Kärnteni hertsogkond · Austria-Ungari ja Kraini hertsogkond ·
Ernst Raudne
Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Ernst Raudne ja Kärnteni hertsogkond · Ernst Raudne ja Kraini hertsogkond ·
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Ertshertsog ja Kärnteni hertsogkond · Ertshertsog ja Kraini hertsogkond ·
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond ·
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Ferdinand II ja Kärnteni hertsogkond · Ferdinand II ja Kraini hertsogkond ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Kärnteni hertsogkond · Habsburgid ja Kraini hertsogkond ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Kärnteni hertsogkond · Habsburgide monarhia ja Kraini hertsogkond ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond ·
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Istria mark ja Kärnteni hertsogkond · Istria mark ja Kraini hertsogkond ·
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Itaalia kuningriik (1861–1946) ja Kärnteni hertsogkond · Itaalia kuningriik (1861–1946) ja Kraini hertsogkond ·
Jugoslaavia Kuningriik
Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani.
Jugoslaavia Kuningriik ja Kärnteni hertsogkond · Jugoslaavia Kuningriik ja Kraini hertsogkond ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Kärnteni hertsogkond ja Karl V · Karl V ja Kraini hertsogkond ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Kärnteni hertsogkond ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Kraini hertsogkond ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark · Kraini hertsogkond ja Kraini mark ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Kärnteni hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Kraini hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Kärnteni hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Kraini hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Kärnteni hertsogkond ja Monarhia · Kraini hertsogkond ja Monarhia ·
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Kärnteni hertsogkond ja Otakar II · Kraini hertsogkond ja Otakar II ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Kärnteni hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Kraini hertsogkond ja Roomlaste kuningas ·
Rudolf IV (Austria)
Rudolf IV Rajaja Rudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja (Rudolf der Stifter; 1. november 1339 – 27. juuli 1365) oli Habsburgide valduste (Austria hertsogkond, Kraini, Kärnteni, Steiermargi ja alates 1363. aastast ka Tirooli) valitseja 1358–1365, Albrecht II poeg.
Kärnteni hertsogkond ja Rudolf IV (Austria) · Kraini hertsogkond ja Rudolf IV (Austria) ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Kärnteni hertsogkond ja Saksa keel · Kraini hertsogkond ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Kraini hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Kraini hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Kärnteni hertsogkond ja Sise-Austria · Kraini hertsogkond ja Sise-Austria ·
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Kärnteni hertsogkond ja Sloveeni keel · Kraini hertsogkond ja Sloveeni keel ·
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Kärnteni hertsogkond ja Sloveenia · Kraini hertsogkond ja Sloveenia ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kärnteni hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Kraini hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond ·
Tarvisio
Tarvisio on vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Kärnteni hertsogkond ja Tarvisio · Kraini hertsogkond ja Tarvisio ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Kärnteni hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Kraini hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Kärnteni hertsogkond ja Tsisleitaania · Kraini hertsogkond ja Tsisleitaania ·
Wilhelm (Austria)
Wilhelm von Habsburg (umbes 1370 – 15. juuli 1406) oli Austria hertsog ning Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Kärnteni hertsogkond ja Wilhelm (Austria) · Kraini hertsogkond ja Wilhelm (Austria) ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Kärnteni hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia · Kraini hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond
Võrdlus Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond
Kärnteni hertsogkond on 107 suhted, samas Kraini hertsogkond 74. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 19.89% = 36 / (107 + 74).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
