Kõhunääre ja Kahepaiksed

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kõhunääre ja Kahepaiksed

Kõhunääre vs. Kahepaiksed

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre. Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Arter ja Kõhunääre · Arter ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Kõhunääre ja Kapillaar (anatoomia) · Kahepaiksed ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Kõhunääre ja Kõhunääre · Kõhunääre ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Kõhunääre ja Liik (bioloogia) · Kahepaiksed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Kõhunääre ja Magu · Kahepaiksed ja Magu · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Kõhunääre ja Maks · Kahepaiksed ja Maks · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Kõhunääre ja Maolised · Kahepaiksed ja Maolised · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Kõhunääre ja Näärmed · Kahepaiksed ja Näärmed · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Kõhunääre ja Roomajad · Kahepaiksed ja Roomajad · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Kõhunääre ja Süda · Kahepaiksed ja Süda · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Kõhunääre ja Selgroogsed · Kahepaiksed ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Kõhunääre ja Tüümus · Kahepaiksed ja Tüümus · Näe rohkem »