76 suhted: Aasia, Alamliik, Austraalia, Õis, C-vitamiin, Carl von Linné, Emakas (botaanika), Emasõis, Euroopa, Hein, Heitlehisus, Huumus, Kaalium, Kaheidulehelised, Kahekojaline taim, Kaltsium, Kana, Karoteenid, Katteseemnetaimed, Kõrvekarvad, Kiud, Kloon, Kuusik, Laanemetsad, Lammimets, Lämmastik, Lõuna-Ameerika, Lehekaenal, Lehetipp, Lehm, Leht, Lepik, Liblikalised, Lodumets, Magneesium, Metaanhape, Metabolism, Mineraaltoiteained, Muld, Munajas leht, Nõges, Nõgeselised, Niit, Pankrannik, Park, Pähklike, Pööris, Püsikud, Põhja-Ameerika, Piim, ..., Rasvad, Raud, Röövik, Reuma, Risoom, Rohttaimed, Roosilaadsed, Saagjas leheserv, Sahhariidid, Salat (toit), Salumetsad, Sööt, Silo, Taimed, Toiduainetööstus, Tolmukas, Tulnuktaim, Umbrohi, Valgud, Vars, Värvaine, Võsu (botaanika), Vegetatiivne sigimine, Vere hüübimine, Vili, Vitamiinid. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Kõrvenõges ja Aasia · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Kõrvenõges ja Alamliik · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Kõrvenõges ja Austraalia · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Kõrvenõges ja Õis · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Kõrvenõges ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Kõrvenõges ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Emakas (botaanika)
Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.
Uus!!: Kõrvenõges ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Uus!!: Kõrvenõges ja Emasõis · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kõrvenõges ja Euroopa · Näe rohkem »
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Uus!!: Kõrvenõges ja Hein · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Kõrvenõges ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Kõrvenõges ja Huumus · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kana · Näe rohkem »
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Uus!!: Kõrvenõges ja Karoteenid · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Kõrvenõges ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kõrvekarvad
Kõrvenõgese kõrvekarvadega vars Kõrvekarvad on taimede kohastumus, mille abil kaitsta end rohusööjate eest.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kõrvekarvad · Näe rohkem »
Kiud
Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kiud · Näe rohkem »
Kloon
Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kloon · Näe rohkem »
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Uus!!: Kõrvenõges ja Kuusik · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Kõrvenõges ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lammimets · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Lehekaenal
Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lehekaenal · Näe rohkem »
Lehetipp
Lehetipp on taime lehe tipu osa.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lehetipp · Näe rohkem »
Lehm
Lehm Väiketaluniku lehmakari Lõuna-Soomes Lehm Eesti Maaülikooli laudas. Lehm on vähemalt korra poeginud emane koduveis.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lehm · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Kõrvenõges ja Leht · Näe rohkem »
Lepik
Hall-lepik Norras Lepik on lepa enamusega puistu.
Uus!!: Kõrvenõges ja Lepik · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Kõrvenõges ja Liblikalised · Näe rohkem »
Lodumets
Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).
Uus!!: Kõrvenõges ja Lodumets · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Kõrvenõges ja Magneesium · Näe rohkem »
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Uus!!: Kõrvenõges ja Metaanhape · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Kõrvenõges ja Metabolism · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Kõrvenõges ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Kõrvenõges ja Muld · Näe rohkem »
Munajas leht
Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).
Uus!!: Kõrvenõges ja Munajas leht · Näe rohkem »
Nõges
Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.
Uus!!: Kõrvenõges ja Nõges · Näe rohkem »
Nõgeselised
Nõgeselised (Urticaceae) on taimesugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Kõrvenõges ja Nõgeselised · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Kõrvenõges ja Niit · Näe rohkem »
Pankrannik
Martsa pankrannik Pankrannik on laugrannik, mille moodustab pank.
Uus!!: Kõrvenõges ja Pankrannik · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Kõrvenõges ja Park · Näe rohkem »
Pähklike
Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Kõrvenõges ja Pähklike · Näe rohkem »
Pööris
Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.
Uus!!: Kõrvenõges ja Pööris · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Kõrvenõges ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Kõrvenõges ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Uus!!: Kõrvenõges ja Piim · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Kõrvenõges ja Rasvad · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kõrvenõges ja Raud · Näe rohkem »
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Uus!!: Kõrvenõges ja Röövik · Näe rohkem »
Reuma
Reuma (ladina keeles rheuma) on põletikuline haigus, mis kahjustab peamiselt südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi.
Uus!!: Kõrvenõges ja Reuma · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Kõrvenõges ja Risoom · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Kõrvenõges ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Kõrvenõges ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Uus!!: Kõrvenõges ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Kõrvenõges ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Salat (toit)
Salat on mitmest peeneks hakitud, enamasti taimsest komponendist segatud toit.
Uus!!: Kõrvenõges ja Salat (toit) · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Kõrvenõges ja Salumetsad · Näe rohkem »
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Uus!!: Kõrvenõges ja Sööt · Näe rohkem »
Silo
Silo on orgaaniliste hapete, peamiselt piimhappe toimel konserveerunud haljasmass.
Uus!!: Kõrvenõges ja Silo · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kõrvenõges ja Taimed · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Kõrvenõges ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Kõrvenõges ja Tolmukas · Näe rohkem »
Tulnuktaim
Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).
Uus!!: Kõrvenõges ja Tulnuktaim · Näe rohkem »
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Uus!!: Kõrvenõges ja Umbrohi · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Kõrvenõges ja Valgud · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Kõrvenõges ja Vars · Näe rohkem »
Värvaine
Värvaine on keemiline aine, mida kasutatakse värvuse andmiseks.
Uus!!: Kõrvenõges ja Värvaine · Näe rohkem »
Võsu (botaanika)
Hariliku männi noor võsu Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.
Uus!!: Kõrvenõges ja Võsu (botaanika) · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Kõrvenõges ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Uus!!: Kõrvenõges ja Vere hüübimine · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Kõrvenõges ja Vili · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Kõrvenõges ja Vitamiinid · Näe rohkem »