Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kõrvukrebane ja Rebane
Kõrvukrebane ja Rebane on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Alamliik, Haistmine, Hambad, Hiir, Imetajad, Indlus, Küünis, Kõrv, Keelikloomad, Kiskjalised, Koerlased, Kromosoom, Kusi, Kuulmine, Levila, Loomad, Mari, Marutaud, Nägemine, Närilised, Perekond (bioloogia), Poegimine, Putukad, Puuvili, Röövloom, Rebane (perekond), Saba, Silm, Tüvepikkus, Tiinus, ..., Tirtsulised, Urg, Varvas. Laienda indeks (3 rohkem) »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Alamliik ja Kõrvukrebane · Alamliik ja Rebane ·
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Haistmine ja Kõrvukrebane · Haistmine ja Rebane ·
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Hambad ja Kõrvukrebane · Hambad ja Rebane ·
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Hiir ja Kõrvukrebane · Hiir ja Rebane ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kõrvukrebane · Imetajad ja Rebane ·
Indlus
Indlus (ka indlemine, inna- ja jooksuaeg) on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund ja tegevused, mis on seotud vastassoost seksuaalpartneri otsinguga.
Indlus ja Kõrvukrebane · Indlus ja Rebane ·
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Kõrvukrebane ja Küünis · Küünis ja Rebane ·
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Kõrv ja Kõrvukrebane · Kõrv ja Rebane ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Kõrvukrebane ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Rebane ·
Kiskjalised
Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.
Kõrvukrebane ja Kiskjalised · Kiskjalised ja Rebane ·
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Kõrvukrebane ja Koerlased · Koerlased ja Rebane ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Kõrvukrebane ja Kromosoom · Kromosoom ja Rebane ·
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Kõrvukrebane ja Kusi · Kusi ja Rebane ·
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Kõrvukrebane ja Kuulmine · Kuulmine ja Rebane ·
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Kõrvukrebane ja Levila · Levila ja Rebane ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kõrvukrebane ja Loomad · Loomad ja Rebane ·
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Kõrvukrebane ja Mari · Mari ja Rebane ·
Marutaud
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb praktiliselt alati haigestunud isendi surmaga.
Kõrvukrebane ja Marutaud · Marutaud ja Rebane ·
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Kõrvukrebane ja Nägemine · Nägemine ja Rebane ·
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Kõrvukrebane ja Närilised · Närilised ja Rebane ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Kõrvukrebane ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Rebane ·
Poegimine
Poegimine on imetajast emaslooma poolt järglase ilmaletoomine.
Kõrvukrebane ja Poegimine · Poegimine ja Rebane ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Kõrvukrebane ja Putukad · Putukad ja Rebane ·
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Kõrvukrebane ja Puuvili · Puuvili ja Rebane ·
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Kõrvukrebane ja Röövloom · Röövloom ja Rebane ·
Rebane (perekond)
Rebane (Vulpes) on perekond kisjkalisi koerlaste sugukonnast.
Kõrvukrebane ja Rebane (perekond) · Rebane ja Rebane (perekond) ·
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Kõrvukrebane ja Saba · Rebane ja Saba ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Kõrvukrebane ja Silm · Rebane ja Silm ·
Tüvepikkus
Tüvepikkus on mõõt imetajal ninaotsast pärakuni, praktiliselt mõõdetakse ninaotsast piki koljut ja selgroogu kuni sabajuure alguseni.
Kõrvukrebane ja Tüvepikkus · Rebane ja Tüvepikkus ·
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Kõrvukrebane ja Tiinus · Rebane ja Tiinus ·
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Kõrvukrebane ja Tirtsulised · Rebane ja Tirtsulised ·
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Kõrvukrebane ja Urg · Rebane ja Urg ·
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kõrvukrebane ja Rebane ühist
- Millised on sarnasused Kõrvukrebane ja Rebane
Võrdlus Kõrvukrebane ja Rebane
Kõrvukrebane on 118 suhted, samas Rebane 193. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 10.61% = 33 / (118 + 193).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kõrvukrebane ja Rebane. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
