Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Köha ja Kahepaiksed
Köha ja Kahepaiksed on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Hingamine, Imetajad, Kalad, Kopsud, Limaskest, Linnud, Magu, Ninaõõs, Piklikaju, Roomajad, Söögitoru, Selgroogsed.
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hingamine ja Köha · Hingamine ja Kahepaiksed ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Köha · Imetajad ja Kahepaiksed ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Köha ja Kalad · Kahepaiksed ja Kalad ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Köha ja Kopsud · Kahepaiksed ja Kopsud ·
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Köha ja Limaskest · Kahepaiksed ja Limaskest ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Köha ja Linnud · Kahepaiksed ja Linnud ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Köha ja Magu · Kahepaiksed ja Magu ·
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Köha ja Ninaõõs · Kahepaiksed ja Ninaõõs ·
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Köha ja Piklikaju · Kahepaiksed ja Piklikaju ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Köha ja Roomajad · Kahepaiksed ja Roomajad ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Köha ja Söögitoru · Kahepaiksed ja Söögitoru ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Köha ja Kahepaiksed ühist
- Millised on sarnasused Köha ja Kahepaiksed
Võrdlus Köha ja Kahepaiksed
Köha on 65 suhted, samas Kahepaiksed 117. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 6.59% = 12 / (65 + 117).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Köha ja Kahepaiksed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
