Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Köisi mõis

Index Köisi mõis

Köisi mõis (saksa keeles Keis) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.

20 suhted: Alo Särg, Argo (kirjastus), Eesti mõisate loend, Historitsism, Järva maakond, Järva vald, Järvamaa, Peetri kihelkond, Rüütlimõis, Saksa keel, Tallinn, Tiesenhausen, 1623, 1712, 1811, 19. sajand, 1940. aastad, 1950. aastad, 1954, 2005.

Alo Särg

Alo Särg 2014. aastal Alo Särg (sündinud 23. detsembril 1973 Paide rajoonis) on eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija.

Uus!!: Köisi mõis ja Alo Särg · Näe rohkem »

Argo (kirjastus)

Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.

Uus!!: Köisi mõis ja Argo (kirjastus) · Näe rohkem »

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Uus!!: Köisi mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »

Historitsism

Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.

Uus!!: Köisi mõis ja Historitsism · Näe rohkem »

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Köisi mõis ja Järva maakond · Näe rohkem »

Järva vald

Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.

Uus!!: Köisi mõis ja Järva vald · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Köisi mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »

Peetri kihelkond

Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Köisi mõis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Köisi mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Köisi mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Köisi mõis ja Tallinn · Näe rohkem »

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Uus!!: Köisi mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »

1623

1623.

Uus!!: Köisi mõis ja 1623 · Näe rohkem »

1712

1712.

Uus!!: Köisi mõis ja 1712 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Köisi mõis ja 1811 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Köisi mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »

1940. aastad

1940.

Uus!!: Köisi mõis ja 1940. aastad · Näe rohkem »

1950. aastad

1950.

Uus!!: Köisi mõis ja 1950. aastad · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Köisi mõis ja 1954 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Köisi mõis ja 2005 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »