Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Laamtektoonika ja Maa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Laamtektoonika ja Maa

Laamtektoonika vs. Maa

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Sarnasusi Laamtektoonika ja Maa

Laamtektoonika ja Maa on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Astenosfäär, Kivim, Kivistis, Laam, Litosfäär, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Manner, Mass, Orogeenne vöönd, Päikesesüsteem, Riftivöönd, Settekivim, Taevakeha, Vahevöö, Vesi.

Astenosfäär

tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.

Astenosfäär ja Laamtektoonika · Astenosfäär ja Maa · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Kivim ja Laamtektoonika · Kivim ja Maa · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Kivistis ja Laamtektoonika · Kivistis ja Maa · Näe rohkem »

Laam

Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Laam ja Laamtektoonika · Laam ja Maa · Näe rohkem »

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Laamtektoonika ja Litosfäär · Litosfäär ja Maa · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Laamtektoonika ja Maa tüüpi planeedid · Maa ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Laamtektoonika ja Maakoor · Maa ja Maakoor · Näe rohkem »

Manner

Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.

Laamtektoonika ja Manner · Maa ja Manner · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Laamtektoonika ja Mass · Maa ja Mass · Näe rohkem »

Orogeenne vöönd

Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.

Laamtektoonika ja Orogeenne vöönd · Maa ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Laamtektoonika ja Päikesesüsteem · Maa ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Riftivöönd

Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.

Laamtektoonika ja Riftivöönd · Maa ja Riftivöönd · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Laamtektoonika ja Settekivim · Maa ja Settekivim · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.

Laamtektoonika ja Taevakeha · Maa ja Taevakeha · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Laamtektoonika ja Vahevöö · Maa ja Vahevöö · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Laamtektoonika ja Vesi · Maa ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Laamtektoonika ja Maa

Laamtektoonika on 42 suhted, samas Maa 178. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 7.27% = 16 / (42 + 178).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Laamtektoonika ja Maa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: