Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Aafrika manner, Alfred Wegener, Alvar Soesoo, Astenosfäär, Elu teke, Europa, Geoloogia, Jupiter, Kesk-Atlandi mäestik, Kivim, Kivistis, Konvektsioon, Laam, Lõuna-Ameerika manner, Litosfäär, Maa, Maa magnetpoolus, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Maavärin, Magneetumine, Mandrite triiv, Manner, Marss, Mass, Nazca laam, Ofioliit, Ookeanipõhja laienemine, Orogeenne vöönd, Päikesesüsteem, Riftivöönd, Saturn, Settekivim, Soojusülekanne, Subduktsioon, Taevakeha, Teooria, Titan, Vahevöö, Veenus, Vesi, Vulkanism.
Aafrika manner
Aafrika asend Aafrika reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Aafrika satelliidilt Aafrika manner on Euraasia järel pindalalt teine manner.
Uus!!: Laamtektoonika ja Aafrika manner · Näe rohkem »
Alfred Wegener
Alfred Wegener Alfred Wegener Gröönimaal Wegeneri oma ajast ees olev joonis mandrite triivist Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin – november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane.
Uus!!: Laamtektoonika ja Alfred Wegener · Näe rohkem »
Alvar Soesoo
Vasakult paremale: Priit Ennet, Alvar Soesoo ja Rein Einasto. Teaduskabaree nr 2 oktoobris 2011 Alvar Soesoo (sündinud 7. aprillil 1963) on eesti geoloog, filosoofiadoktor, professor, töötanud ka Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktorina.
Uus!!: Laamtektoonika ja Alvar Soesoo · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Laamtektoonika ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Elu teke
Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.
Uus!!: Laamtektoonika ja Elu teke · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Laamtektoonika ja Europa · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Laamtektoonika ja Geoloogia · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Laamtektoonika ja Jupiter · Näe rohkem »
Kesk-Atlandi mäestik
Kesk-Atlandi mäestiku asukoht Kesk-Atlandi mäestik on tekkinud hiidmandri Pangaea keskosas selle lagunemisel, mis algas umbes 180 miljoni aastat tagasi Kesk-Atlandi mäestik Islandil Kesk-Atlandi mäestik on ookeani keskahelik Atlandi ookeani keskosas.
Uus!!: Laamtektoonika ja Kesk-Atlandi mäestik · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Laamtektoonika ja Kivim · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Laamtektoonika ja Kivistis · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Laamtektoonika ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Uus!!: Laamtektoonika ja Laam · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika manner
Lõuna-Ameerika Lõuna-Ameerika manner maailmakaardil Lõuna-Ameerika on manner läänepoolkeral.
Uus!!: Laamtektoonika ja Lõuna-Ameerika manner · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Laamtektoonika ja Litosfäär · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Laamtektoonika ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetpoolus
Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad Maa magnetvälja jõujooned.
Uus!!: Laamtektoonika ja Maa magnetpoolus · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Laamtektoonika ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Laamtektoonika ja Maakoor · Näe rohkem »
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Uus!!: Laamtektoonika ja Maavärin · Näe rohkem »
Magneetumine
Magneetumine ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku (magnetiliste omadustega aine) muutumine magnetvälja tekitavaks.
Uus!!: Laamtektoonika ja Magneetumine · Näe rohkem »
Mandrite triiv
Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.
Uus!!: Laamtektoonika ja Mandrite triiv · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Laamtektoonika ja Manner · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Laamtektoonika ja Marss · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Laamtektoonika ja Mass · Näe rohkem »
Nazca laam
border.
Uus!!: Laamtektoonika ja Nazca laam · Näe rohkem »
Ofioliit
Ofioliit ehk ofioliitne kompleks on tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment.
Uus!!: Laamtektoonika ja Ofioliit · Näe rohkem »
Ookeanipõhja laienemine
Uut ookeanilist maakoort tekib ookeani keskahelikes pidevalt juurde. Punaka tooniga on tähistatud ookeanipõhja noorimat osa. Ookeanipõhja laienemine ehk spreeding on osa laamtektoonika teooriast.
Uus!!: Laamtektoonika ja Ookeanipõhja laienemine · Näe rohkem »
Orogeenne vöönd
Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.
Uus!!: Laamtektoonika ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Laamtektoonika ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Uus!!: Laamtektoonika ja Riftivöönd · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Laamtektoonika ja Saturn · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Laamtektoonika ja Settekivim · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Laamtektoonika ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Uus!!: Laamtektoonika ja Subduktsioon · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Laamtektoonika ja Taevakeha · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Laamtektoonika ja Teooria · Näe rohkem »
Titan
Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.
Uus!!: Laamtektoonika ja Titan · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Laamtektoonika ja Vahevöö · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Laamtektoonika ja Veenus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Laamtektoonika ja Vesi · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Laamtektoonika ja Vulkanism · Näe rohkem »
