Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Lammas

Index Lammas

Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Sisukord

  1. 85 suhted: Aafrika, Austraalia, Šotimaa, Bulgaaria, Carl von Linné, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti maaelu entsüklopeedia, Eesti maalammas, Eesti tumedapealine lambatõug, Eesti valgepealine lambatõug, Emane, Feta, Hein, Hiina, Hiina kalender, Hispaania, Iirimaa, Imetajad, India, Isane, Itaalia, Jäär (tähtkuju), Jogurt, Juust, Kaltsium, Kariibi mere saared, Karjamaa, Karoliine hõbelõng, Karvad, Kastratsioon, Kaukaasia, Keelikloomad, Keemiatööstus, Kergetööstus, Kesk-Aasia, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Kihnu maalammas, Kitslased, Koduloom, Koresööt, Kosmeetika, Kreeka, Kuldvillak, Lambakasvatus, Lambavill, Lammas (perekond), Lähis-Ida, Lembit Ulfsak, Leonie Swann, Liha, ... Laienda indeks (35 rohkem) »

  2. Koduloomad

Aafrika

Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.

Vaata Lammas ja Aafrika

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Vaata Lammas ja Austraalia

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Vaata Lammas ja Šotimaa

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Vaata Lammas ja Bulgaaria

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Lammas ja Carl von Linné

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.

Vaata Lammas ja Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti maaelu entsüklopeedia

"Eesti maaelu entsüklopeedia" (lühend: EME) on kaheköiteline maaeluteemaline entsüklopeediline teatmeteos, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Vaata Lammas ja Eesti maaelu entsüklopeedia

Eesti maalammas

Eesti maalammas on Eesti põline lambatõug, mis on hästi kohanenud kohaliku ilmastikuga.

Vaata Lammas ja Eesti maalammas

Eesti tumedapealine lambatõug

Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget poolpeenvilla (keskmine peenus u 35 μm).

Vaata Lammas ja Eesti tumedapealine lambatõug

Eesti valgepealine lambatõug

Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget poolpeenvilla (keskmise peenusega 31 μm).

Vaata Lammas ja Eesti valgepealine lambatõug

Emane

Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.

Vaata Lammas ja Emane

Feta

Feta Feta on lambapiimast või lamba- ja kitsepiima segust valmistatud juust.

Vaata Lammas ja Feta

Hein

Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Vaata Lammas ja Hein

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Lammas ja Hiina

Hiina kalender

Hiina kalender on hiinlaste traditsiooniline kalender, mida kasutatakse ametliku Gregoriuse kalendri kõrval.

Vaata Lammas ja Hiina kalender

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Lammas ja Hispaania

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Vaata Lammas ja Iirimaa

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Vaata Lammas ja Imetajad

India

Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.

Vaata Lammas ja India

Isane

Rooma jumala Marsi kilp ja oda tähistavad isaste sugu Isane on lahksuguliste loomade seemnerakke moodustav sugupool.

Vaata Lammas ja Isane

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Lammas ja Itaalia

Jäär (tähtkuju)

250px Jäär öötaevas Jäär (ladina keeles Aries) on sodiaagi tähtkuju (sümbol ♈).

Vaata Lammas ja Jäär (tähtkuju)

Jogurt

Türgi jogurt Jogurt on harilikult maitsestatud paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid.

Vaata Lammas ja Jogurt

Juust

Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.

Vaata Lammas ja Juust

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Vaata Lammas ja Kaltsium

Kariibi mere saared

Kariibi mere saared on Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahele jäävas Kariibi meres asuvad saared.

Vaata Lammas ja Kariibi mere saared

Karjamaa

Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.

Vaata Lammas ja Karjamaa

Karoliine hõbelõng

"Karoliine hõbelõng" on 1984.

Vaata Lammas ja Karoliine hõbelõng

Karvad

Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.

Vaata Lammas ja Karvad

Kastratsioon

Kastratsiooniks ehk kohitsemiseks ehk kastreerimiseks (ladina keeles castratio) nimetatakse isaste loomade (sh meeste) teatud sugunäärmete eemaldamist ja/või talitlevate sugunäärmete mõjutamist viisil, mis lõpetab munandite toimimise või takistab seda.

Vaata Lammas ja Kastratsioon

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Vaata Lammas ja Kaukaasia

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Vaata Lammas ja Keelikloomad

Keemiatööstus

Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.

Vaata Lammas ja Keemiatööstus

Kergetööstus

Kergetööstus on üks sekundaarse sektori allharudest rasketööstuse kõrval.

Vaata Lammas ja Kergetööstus

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Vaata Lammas ja Kesk-Aasia

Kihnu Maalambakasvatajate Selts

MTÜ Kihnu Maalambakasvatajate Selts (KMKS) on aretusühing, mis korraldab ametlikku säilitus- ja aretustegevust Eestis.

Vaata Lammas ja Kihnu Maalambakasvatajate Selts

Kihnu maalammas

Kihnu maalambad talvel Tammemäe talushttps://kihnulammas.ee/ Kihnu maalammas on põlistõug, kes on Eesti aladel elanud juba 3000 aastat.

Vaata Lammas ja Kihnu maalammas

Kitslased

Kitslased (Caprinae, kasutatakse ka nimetust Caprini) on alamsugukond veislaste sugukonnas.

Vaata Lammas ja Kitslased

Koduloom

Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.

Vaata Lammas ja Koduloom

Koresööt

Koresööt on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu.

Vaata Lammas ja Koresööt

Kosmeetika

Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi (vananenud kirjanduses ka: nahahoole), inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine.

Vaata Lammas ja Kosmeetika

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Vaata Lammas ja Kreeka

Kuldvillak

Iason kuldvillakuga. Punafiguuriline krateer umbes 340–330 eKr Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk.

Vaata Lammas ja Kuldvillak

Lambakasvatus

Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.

Vaata Lammas ja Lambakasvatus

Lambavill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Lambavill on lambalt saadav vill.

Vaata Lammas ja Lambavill

Lammas (perekond)

Lammas (Ovis) on veislaste sugukonda (Bovidae) kitslaste alamsugukonda (Caprinae) kuuluv mäletsejate perekond, mille kõige levinum ja tuntum liik on kodulammas (Ovis aries).

Vaata Lammas ja Lammas (perekond)

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Vaata Lammas ja Lähis-Ida

Lembit Ulfsak

Lembit Ulfsak (4. juuli 1947 Koeru – 22. märts 2017) oli eesti näitleja ja lavastaja, väljaspool Eestit tuntud peamiselt filminäitlejana.

Vaata Lammas ja Lembit Ulfsak

Leonie Swann

Leonie Swann (pseudonüüm; sündinud 1975 Dachaus) on saksa kriminaalromaane kirjutav kirjanik.

Vaata Lammas ja Leonie Swann

Liha

Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.

Vaata Lammas ja Liha

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Vaata Lammas ja Loomad

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Vaata Lammas ja Luu

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Vaata Lammas ja Magu

Mägi

Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Vaata Lammas ja Mägi

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Vaata Lammas ja Mesopotaamia

Muflon

Muflon Küprosel Muflon ehk mägilammas (Ovis gmelini) on kitslaste alamsugukonda lamba perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Lammas ja Muflon

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Vaata Lammas ja Nahk

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).

Vaata Lammas ja Norra

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas.

Vaata Lammas ja Pärsia laht

Põhk

Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).

Vaata Lammas ja Põhk

Piim

Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.

Vaata Lammas ja Piim

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Vaata Lammas ja Planeet

Poolkõrb

Poolkõrb Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.

Vaata Lammas ja Poolkõrb

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Lammas ja Prantsusmaa

Ricotta juust

''Ricotta'' Ricotta on Itaalia vadakujuust, mida valmistatakse lamba-, lehma-, kitse- või pühvlipiimast.

Vaata Lammas ja Ricotta juust

Roqueforti juust

Roqueforti juust Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor on üks tuntumaid sinihallitusjuuste, mis pärineb Lõuna-Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist.

Vaata Lammas ja Roqueforti juust

Sarved

Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.

Vaata Lammas ja Sarved

Sõralised

Sõralised (Artiodactyla ehk Paraxonia) on klassikalises süstemaatikas üks imetajate seltsidest.

Vaata Lammas ja Sõralised

Sibul

Sibulad Sibul on taimset päritolu toiduaine, mille all peetakse tavaliselt silmas hariliku sibula küpsenud ja puhkeseisundis jämenenud lühivõsu ehk mugulsibulat.

Vaata Lammas ja Sibul

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Vaata Lammas ja Stepp

Subproduktid

Subproduktid (ka: rupskid, rupsid; vene Субпродукты) on loomakasvatuse ja jahinduse teisejärgulised tapasaadused, ka toiduained, mida inimesed kasutavad toitude valmistamisel.

Vaata Lammas ja Subproduktid

Suffolki lambatõug

Suffolki lambatõug (Suffolk sheep) on tumedapealine lihalambatõug, mis pärineb Inglismaalt.

Vaata Lammas ja Suffolki lambatõug

Sumeri keel

Sumeri keel oli sumerite keel, mida kõneldi Sumeris (Lõuna-Mesopotaamias).

Vaata Lammas ja Sumeri keel

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Vaata Lammas ja Suurbritannia

Tall (zooloogia)

Tall on noor (alla 1 aasta vana) lammas või kits.

Vaata Lammas ja Tall (zooloogia)

Tasandik

Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.

Vaata Lammas ja Tasandik

Tõug

Tõug on mingi kodulooma isendite kogum (populatsioon), millel on ühtne põlvnemine ja on kujunenud ühesugused pärilikud omadused ning mille arvukus võimaldab teha tõuaretustööd.

Vaata Lammas ja Tõug

Tiinus

Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.

Vaata Lammas ja Tiinus

Torupill

Torupillimängija (2004) Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument.

Vaata Lammas ja Torupill

Uruguay

Uruguay Idavabariik on riik Lõuna-Ameerika kaguosas Atlandi ookeani rannikul.

Vaata Lammas ja Uruguay

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Vaata Lammas ja Uus-Meremaa

Veislased

Veislased (Bovidae) on sõraliste imetajate sugukond, millesse kuulub ligi 140 liiki.

Vaata Lammas ja Veislased

Viimne reliikvia

"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969.

Vaata Lammas ja Viimne reliikvia

Vill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.

Vaata Lammas ja Vill

1992

1992.

Vaata Lammas ja 1992

Vaata ka

Koduloomad

Tuntud ka kui Kodulammas, Lambad, Ovis aries, Utt.

, Loomad, Luu, Magu, Mägi, Mesopotaamia, Muflon, Nahk, Norra, Pärsia laht, Põhk, Piim, Planeet, Poolkõrb, Prantsusmaa, Ricotta juust, Roqueforti juust, Sarved, Sõralised, Sibul, Stepp, Subproduktid, Suffolki lambatõug, Sumeri keel, Suurbritannia, Tall (zooloogia), Tasandik, Tõug, Tiinus, Torupill, Uruguay, Uus-Meremaa, Veislased, Viimne reliikvia, Vill, 1992.