Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Latgalid ja Liivlased
Latgalid ja Liivlased on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Arheoloogiline kultuur, Baltlased, Cēsis, Daugava, Henriku Liivimaa kroonika, Idumea, Kuralased, Läänemeresoomlased, Läti, Liivimaa ristisõda, Lingua franca, Mõõgavendade ordu, Noorem rauaaeg, Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Riia peapiiskopkond, Sakala, Seelid, Semgalid, Valter Lang, Vidzeme.
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Latgalid · Arheoloogiline kultuur ja Liivlased ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Latgalid · Baltlased ja Liivlased ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Latgalid · Cēsis ja Liivlased ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Latgalid · Daugava ja Liivlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Latgalid · Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Idumea ja Latgalid · Idumea ja Liivlased ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Latgalid · Kuralased ja Liivlased ·
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Läänemeresoomlased ja Latgalid · Läänemeresoomlased ja Liivlased ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Latgalid · Läti ja Liivlased ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Latgalid ja Lingua franca · Liivlased ja Lingua franca ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Liivlased ja Mõõgavendade ordu ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Latgalid ja Noorem rauaaeg · Liivlased ja Noorem rauaaeg ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Latgalid ja Pihkva vürstiriik · Liivlased ja Pihkva vürstiriik ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Latgalid ja Polotski vürstiriik · Liivlased ja Polotski vürstiriik ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Latgalid ja Riia peapiiskopkond · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Latgalid ja Sakala · Liivlased ja Sakala ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Latgalid ja Seelid · Liivlased ja Seelid ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Latgalid ja Semgalid · Liivlased ja Semgalid ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Latgalid ja Valter Lang · Liivlased ja Valter Lang ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Latgalid ja Liivlased ühist
- Millised on sarnasused Latgalid ja Liivlased
Võrdlus Latgalid ja Liivlased
Latgalid on 67 suhted, samas Liivlased 180. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 8.50% = 21 / (67 + 180).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Latgalid ja Liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
