Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Latgalid ja Väina liivlased

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Latgalid ja Väina liivlased

Latgalid vs. Väina liivlased

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal. Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.

Sarnasusi Latgalid ja Väina liivlased

Latgalid ja Väina liivlased on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Baltlased, Daugava, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Jersika vürstiriik, Koknese vürstiriik, Läänemeresoomlased, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Polotski vürstiriik, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Seelid, Semgalid, Valter Lang.

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Baltlased ja Latgalid · Baltlased ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Daugava ja Latgalid · Daugava ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Enn Tarvel ja Latgalid · Enn Tarvel ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Henriku Liivimaa kroonika ja Latgalid · Henriku Liivimaa kroonika ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Jersika vürstiriik ja Latgalid · Jersika vürstiriik ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Koknese vürstiriik

Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.

Koknese vürstiriik ja Latgalid · Koknese vürstiriik ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Läänemeresoomlased ja Latgalid · Läänemeresoomlased ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Latgalid ja Liivlased · Liivlased ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Polotski vürstiriik

Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.

Latgalid ja Polotski vürstiriik · Polotski vürstiriik ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Latgalid ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Latgalid ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Seelid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Latgalid ja Seelid · Seelid ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Latgalid ja Semgalid · Semgalid ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Latgalid ja Valter Lang · Väina liivlased ja Valter Lang · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Latgalid ja Väina liivlased

Latgalid on 67 suhted, samas Väina liivlased 62. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 12.40% = 16 / (67 + 62).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Latgalid ja Väina liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: