Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu ja Liivi sõda
Leedu ja Liivi sõda on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Katoliiklus, Läänemeri, Läti, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa ordu, Lublini unioon, Partisan, Personaalunioon, Poola, Poola kuningas, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Seisus, Smolensk, Valgevene.
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu · Katoliiklus ja Liivi sõda ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu · Läänemeri ja Liivi sõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Leedu · Läti ja Liivi sõda ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Liivi sõda ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Leedu ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Liivimaa ordu ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu ja Lublini unioon · Liivi sõda ja Lublini unioon ·
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Leedu ja Partisan · Liivi sõda ja Partisan ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu ja Personaalunioon · Liivi sõda ja Personaalunioon ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Leedu ja Poola · Liivi sõda ja Poola ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu ja Poola kuningas · Liivi sõda ja Poola kuningas ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Leedu ja Rootsi · Liivi sõda ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Leedu ja Rzeczpospolita · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Leedu ja Saksa keel · Liivi sõda ja Saksa keel ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Leedu ja Seisus · Liivi sõda ja Seisus ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Leedu ja Smolensk · Liivi sõda ja Smolensk ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu ja Liivi sõda ühist
- Millised on sarnasused Leedu ja Liivi sõda
Võrdlus Leedu ja Liivi sõda
Leedu on 275 suhted, samas Liivi sõda 239. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 3.31% = 17 / (275 + 239).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu ja Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
