Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu ja Rzeczpospolita
Leedu ja Rzeczpospolita on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Euroopa, Juudid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Klaipėda, Kolmas Poola jagamine, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Litviinid, Lublini unioon, Minsk, Okupatsioon, Põhjasõda, Personaalunioon, Poola jagamised, Poola kuningas, Puit, Riik, Rootsi, Saksa keel, Seisus, Smolensk, Talupoeg, Valgevene, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, ..., Vilnius, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand. Laienda indeks (4 rohkem) »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Leedu ja Žemaitija · Rzeczpospolita ja Žemaitija ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Leedu · Euroopa ja Rzeczpospolita ·
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Juudid ja Leedu · Juudid ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Leedu · Katoliku kirik ja Rzeczpospolita ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Leedu · Klaipėda ja Rzeczpospolita ·
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Kolmas Poola jagamine ja Leedu · Kolmas Poola jagamine ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu ja Leedu keel · Leedu keel ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu ja Leedulased · Leedulased ja Rzeczpospolita ·
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Leedu ja Litviinid · Litviinid ja Rzeczpospolita ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Rzeczpospolita ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Leedu ja Minsk · Minsk ja Rzeczpospolita ·
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Leedu ja Okupatsioon · Okupatsioon ja Rzeczpospolita ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Leedu ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Rzeczpospolita ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Rzeczpospolita ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Leedu ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Leedu ja Puit · Puit ja Rzeczpospolita ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Leedu ja Riik · Riik ja Rzeczpospolita ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Leedu ja Rootsi · Rootsi ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Leedu ja Saksa keel · Rzeczpospolita ja Saksa keel ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Leedu ja Seisus · Rzeczpospolita ja Seisus ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Leedu ja Smolensk · Rzeczpospolita ja Smolensk ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Leedu ja Talupoeg · Rzeczpospolita ja Talupoeg ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu ja Valgevene · Rzeczpospolita ja Valgevene ·
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Leedu ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667) ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Leedu ja Vilnius · Rzeczpospolita ja Vilnius ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Leedu · 16. sajand ja Rzeczpospolita ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Leedu · 17. sajand ja Rzeczpospolita ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Leedu ja Rzeczpospolita
Võrdlus Leedu ja Rzeczpospolita
Leedu on 275 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 5.94% = 34 / (275 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
