Sisukord
34 suhted: Dendriitrakk, Die Welt, Elund, Genotüüp, Glükoproteiinid, Kopsud, Kude, Lümfisüsteem, Lümfotsüüt, Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul, Leetrid, Leetriviirus, Liik (bioloogia), Limaskest, Makrofaagid, Maks, Meditsiinisõnastik, Membranoosse kofaktori proteiin, Morbilliviirus, Nahk, Nakkushaigused, Neerud, Peaaju, PubMed Central, Rakumembraan, RNA-viirused, Seedekulgla, Sidekest, Suguelundid, T-abistajarakud, Transkriptsioon (geneetika), Tsütoplasma, Viirused, 1954.
Dendriitrakk
Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.
Vaata Leetriviirus ja Dendriitrakk
Die Welt
Die Welt on Saksa kirjastuse Axel Springer SE kirjastatav saksakeelne päevaleht, mis ilmub esmaspäevast laupäevani.
Vaata Leetriviirus ja Die Welt
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Leetriviirus ja Elund
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Vaata Leetriviirus ja Genotüüp
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Vaata Leetriviirus ja Glükoproteiinid
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Leetriviirus ja Kopsud
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Leetriviirus ja Kude
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Vaata Leetriviirus ja Lümfisüsteem
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Vaata Leetriviirus ja Lümfotsüüt
Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul
Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul ehk SLAM ehk CD150 on looduslikult valk mis toimib aktiveeritud T- ja B-rakkude pinnal retseptorina.
Vaata Leetriviirus ja Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul
Leetrid
Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola) on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav nakkushaigus inimestel.
Vaata Leetriviirus ja Leetrid
Leetriviirus
Leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus on viiruseliik.
Vaata Leetriviirus ja Leetriviirus
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Leetriviirus ja Liik (bioloogia)
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Vaata Leetriviirus ja Limaskest
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Vaata Leetriviirus ja Makrofaagid
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Leetriviirus ja Maks
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Leetriviirus ja Meditsiinisõnastik
Membranoosse kofaktori proteiin
CD46 Membranoosse kofaktori proteiin ehk MCP ehk CD46 on looduslikult tuumaga rakkude ekspresseeritav valk, mis toimib retseptorina.
Vaata Leetriviirus ja Membranoosse kofaktori proteiin
Morbilliviirus
Morbilliviirus (Morbillivirus) on viiruseperekond.
Vaata Leetriviirus ja Morbilliviirus
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Leetriviirus ja Nahk
Nakkushaigused
Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.
Vaata Leetriviirus ja Nakkushaigused
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Vaata Leetriviirus ja Neerud
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Leetriviirus ja Peaaju
PubMed Central
PubMed Central (lüh PMC) on 2000.
Vaata Leetriviirus ja PubMed Central
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Leetriviirus ja Rakumembraan
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
Vaata Leetriviirus ja RNA-viirused
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Vaata Leetriviirus ja Seedekulgla
Sidekest
Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks (ladina tunica conjunctiva) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta.
Vaata Leetriviirus ja Sidekest
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Vaata Leetriviirus ja Suguelundid
T-abistajarakud
T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.
Vaata Leetriviirus ja T-abistajarakud
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Leetriviirus ja Transkriptsioon (geneetika)
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Leetriviirus ja Tsütoplasma
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Leetriviirus ja Viirused
1954
1954.
Vaata Leetriviirus ja 1954
Tuntud ka kui Leetrite viirus, Morbilli viirus.