Sarnasusi Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži
Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Krimulda, Lemsalu kihelkond, Liivimaa kubermang, Liivlased, Limbaži piirkond, Mazstraupe, Metsapoole, Mujāni, Nabe vasallilinnus, Oliņi, Peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rozula, Salatsi piiskopilinnus, Turaida piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus, Vainiži, Vasallilinnus, Volmari kreis.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Lemsalu piiskopilinnus · Albert (Riia piiskop) ja Limbaži ·
Krimulda
Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.
Krimulda ja Lemsalu piiskopilinnus · Krimulda ja Limbaži ·
Lemsalu kihelkond
Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.
Lemsalu kihelkond ja Lemsalu piiskopilinnus · Lemsalu kihelkond ja Limbaži ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Lemsalu piiskopilinnus ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Limbaži ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Lemsalu piiskopilinnus ja Liivlased · Liivlased ja Limbaži ·
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži piirkond · Limbaži ja Limbaži piirkond ·
Mazstraupe
Mazstraupe (vananenud kirjanduses eestipäraselt Väike-Roopa) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Cēsise piirkonnas Straupe vallas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Mazstraupe · Limbaži ja Mazstraupe ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Lemsalu piiskopilinnus ja Metsapoole · Limbaži ja Metsapoole ·
Mujāni
Mujāni on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Valmiera piirkonnas Kocēni vallas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Mujāni · Limbaži ja Mujāni ·
Nabe vasallilinnus
Vaade elutornile kagust Nabe vasallilinnus (saksa Nabben) on endine Riia peapiiskopi vasallidele kuulunud väikelinnus, mis oli Lemsalu piiskopiresidentsi abilinnus ja mis asub Lade järve (Nabe ehk Laadjärve, Nabbenschen, Ladenhofschen) edelakalda lähedal Vitrupe (Reiņupe, Wetterbach) jõe lõunakaldal Limbaži piirkonnas Limbažist umbes 10 km lõunaedelas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Nabe vasallilinnus · Limbaži ja Nabe vasallilinnus ·
Oliņi
Oliņi (nõukogude perioodil Augstroze) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Oliņi · Limbaži ja Oliņi ·
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Lemsalu piiskopilinnus ja Peapiiskop · Limbaži ja Peapiiskop ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Riia peapiiskopkond · Limbaži ja Riia peapiiskopkond ·
Rozula
left Rozula (varasema nimega Rozbeķi ja Rozbeķu muiža, nõukogude ajal Vienotnes) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas Stalbe vallas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Rozula · Limbaži ja Rozula ·
Salatsi piiskopilinnus
Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.
Lemsalu piiskopilinnus ja Salatsi piiskopilinnus · Limbaži ja Salatsi piiskopilinnus ·
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Lemsalu piiskopilinnus ja Turaida piiskopilinnus · Limbaži ja Turaida piiskopilinnus ·
Ungurpilsi vasallilinnus
Vana mõis linnuse loodenurgas lääne poolt vaadatuna. Mõisahoone peaks jääma veel linnuseala sisse Ungurpilsi vasallilinnus (saksa Pürkeln) asus Lätis Aloja piirkonnas, Aloja linnast (kunagisest kirikukülast) 4 km kaugusel läänes Jogla jõe vasakul kaldal, Ungurpilsi paisjärve loodetipust lõunas mõisapargis.
Lemsalu piiskopilinnus ja Ungurpilsi vasallilinnus · Limbaži ja Ungurpilsi vasallilinnus ·
Vainiži
Vainiži (vanasti ka Vainizis, eestipäraselt Vainsalu) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Lemsalu piiskopilinnus ja Vainiži · Limbaži ja Vainiži ·
Vasallilinnus
Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.
Lemsalu piiskopilinnus ja Vasallilinnus · Limbaži ja Vasallilinnus ·
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Lemsalu piiskopilinnus ja Volmari kreis · Limbaži ja Volmari kreis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži ühist
- Millised on sarnasused Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži
Võrdlus Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži
Lemsalu piiskopilinnus on 76 suhted, samas Limbaži 38. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 17.54% = 20 / (76 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: