Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Aadlilipkond, Albert (Riia piiskop), Armin Tuulse, Burtnieki, Gustav II Adolf, Ivan Julm, Klaus Kursell, Koadjuutor, Kodusõda, Krimulda, Lemsalu kihelkond, Lemsalu kirikumõis, Lemsalu mõis, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivlased, Limbaži, Limbaži piirkond, Linnus, Maamarssal, Magnus, Mazstraupe, Metsapoole, Michael Hildebrand, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Mujāni, Nabe vasallilinnus, Oliņi, Peapiiskop, Piiskopilinnus, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rozula, Salatsi piiskopilinnus, Sigulda, Silvester Stodewescher, Svētupe, Turaida, Turaida piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus, Vainiži, Vana-Liivimaa, Vasallilinnus, Viljandi, Volmari kreis, ..., Wilhelm von Hohenzollern, 1223, 1318, 1359, 1385, 1439, 1479, 1486, 1557, 1558, 1560, 1567, 1575, 1577, 1582, 1600, 1602, 1610, 1621, 1630, 1747, 19. sajand, 1930, 1944, 1950, 24. august. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aadlilipkond
Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Aadlilipkond · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
Burtnieki
Burtnieki on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Burtnieki valla halduskeskus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Burtnieki · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Klaus Kursell
Klaus Kursell (hukatud 3. juunil 1570 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane (väliooberst).
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Klaus Kursell · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Kodusõda · Näe rohkem »
Krimulda
Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Krimulda · Näe rohkem »
Lemsalu kihelkond
Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Lemsalu kihelkond · Näe rohkem »
Lemsalu kirikumõis
Lemsalu kirikumõis ehk Limbaži kirikumõis (saksa keeles Pastorat Lemsal, läti keeles Limbažu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Lemsalu kirikumõis · Näe rohkem »
Lemsalu mõis
Lemsalu mõis ehk Limbaži mõis (saksa keeles Schloß Lemsal, läti keeles Limbažu muiža, ka Limbažu pilsmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Lemsalu mõis · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Liivlased · Näe rohkem »
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži · Näe rohkem »
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Limbaži piirkond · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Linnus · Näe rohkem »
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Maamarssal · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Magnus · Näe rohkem »
Mazstraupe
Mazstraupe (vananenud kirjanduses eestipäraselt Väike-Roopa) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Cēsise piirkonnas Straupe vallas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Mazstraupe · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Metsapoole · Näe rohkem »
Michael Hildebrand
Michael Hildebrand (15. juuli 1433 Tallinn – 6. veebruar 1509 Rauna) oli Riia peapiiskop aastatel 1484–1509.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Michael Hildebrand · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Mujāni
Mujāni on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Valmiera piirkonnas Kocēni vallas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Mujāni · Näe rohkem »
Nabe vasallilinnus
Vaade elutornile kagust Nabe vasallilinnus (saksa Nabben) on endine Riia peapiiskopi vasallidele kuulunud väikelinnus, mis oli Lemsalu piiskopiresidentsi abilinnus ja mis asub Lade järve (Nabe ehk Laadjärve, Nabbenschen, Ladenhofschen) edelakalda lähedal Vitrupe (Reiņupe, Wetterbach) jõe lõunakaldal Limbaži piirkonnas Limbažist umbes 10 km lõunaedelas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Nabe vasallilinnus · Näe rohkem »
Oliņi
Oliņi (nõukogude perioodil Augstroze) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Oliņi · Näe rohkem »
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Peapiiskop · Näe rohkem »
Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Riia · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Rozula
left Rozula (varasema nimega Rozbeķi ja Rozbeķu muiža, nõukogude ajal Vienotnes) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas Stalbe vallas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Rozula · Näe rohkem »
Salatsi piiskopilinnus
Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Sigulda · Näe rohkem »
Silvester Stodewescher
Silvester Stodewescher (ka Sylvester Stodewescher; surnud 1479) oli Riia peapiiskop aastatel 1448–1479.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Silvester Stodewescher · Näe rohkem »
Svētupe
Svētupe (juuni 2008) Svētupe ('Pühajõgi') on jõgi Lätis Limbaži piirkonnas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Svētupe · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Turaida · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
Ungurpilsi vasallilinnus
Vana mõis linnuse loodenurgas lääne poolt vaadatuna. Mõisahoone peaks jääma veel linnuseala sisse Ungurpilsi vasallilinnus (saksa Pürkeln) asus Lätis Aloja piirkonnas, Aloja linnast (kunagisest kirikukülast) 4 km kaugusel läänes Jogla jõe vasakul kaldal, Ungurpilsi paisjärve loodetipust lõunas mõisapargis.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Ungurpilsi vasallilinnus · Näe rohkem »
Vainiži
Vainiži (vanasti ka Vainizis, eestipäraselt Vainsalu) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Vainiži · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vasallilinnus
Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Vasallilinnus · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Viljandi · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
1223
1223.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1223 · Näe rohkem »
1318
1318.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1318 · Näe rohkem »
1359
1359.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1359 · Näe rohkem »
1385
1385.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1385 · Näe rohkem »
1439
1439.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1439 · Näe rohkem »
1479
1479.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1479 · Näe rohkem »
1486
1486.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1486 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1557 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1567
1567.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1567 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1575 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1602
1602.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1602 · Näe rohkem »
1610
1610.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1610 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1621 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1630 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1747 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 19. sajand · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1930 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1944 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 1950 · Näe rohkem »
24. august
24.
Uus!!: Lemsalu piiskopilinnus ja 24. august · Näe rohkem »
