Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lennuk (miiniristleja) ja Tallinn

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Lennuk (miiniristleja) ja Tallinn

Lennuk (miiniristleja) vs. Tallinn

Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes. Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Sarnasusi Lennuk (miiniristleja) ja Tallinn

Lennuk (miiniristleja) ja Tallinn on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Balti laevastik, Bekkeri laevatehas, Esimene maailmasõda, Nõukogude Venemaa, Riia, Suurbritannia, Vene keel, Venemaa Keisririik, 15. mai.

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Balti laevastik ja Lennuk (miiniristleja) · Balti laevastik ja Tallinn · Näe rohkem »

Bekkeri laevatehas

Bekkeri laevatehas (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." (vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества "Бекеръ и Ко") rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste – hävitajate ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.

Bekkeri laevatehas ja Lennuk (miiniristleja) · Bekkeri laevatehas ja Tallinn · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Lennuk (miiniristleja) · Esimene maailmasõda ja Tallinn · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Lennuk (miiniristleja) ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Lennuk (miiniristleja) ja Riia · Riia ja Tallinn · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Lennuk (miiniristleja) ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Tallinn · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Lennuk (miiniristleja) ja Vene keel · Tallinn ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Lennuk (miiniristleja) ja Venemaa Keisririik · Tallinn ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

15. mai

15.

15. mai ja Lennuk (miiniristleja) · 15. mai ja Tallinn · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Lennuk (miiniristleja) ja Tallinn

Lennuk (miiniristleja) on 64 suhted, samas Tallinn 705. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 1.17% = 9 / (64 + 705).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Lennuk (miiniristleja) ja Tallinn. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »