Sisukord
74 suhted: Aed, Aeduba, Aidsi-kastanseemnik, Akaatsia, Ameerika, Dalbergia, Esparsett, Euraasia, Harilik hernes, Harilik jaanikaunapuu, Harilik lutsern, Häbeuba, Hernes (perekond), Hiirehernes, Hundihammas, Ilutaim, Indigo, Inglased, Insektitsiid, John Lindley, Jooksjarohi, Kaheidulehelised, Kariloom, Karjamaa, Katteseemnetaimed, Käpalised, Keepuu, Kitsehernes, Klass (bioloogia), Koldrohi, Korvõielised, Kosmopoliidid (bioloogia), Kummiaraabik, Ladina keel, Lääts, Läätspuu, Lämmastik, Leetpõõsas, Leht, Liik (bioloogia), Lipphernes, Lupiin, Lutsern, Maapähkel, Maapähkel (perekond), Mesikas, Nõiahammas, Oalaadsed, Oks, Paleogeen, ... Laienda indeks (24 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Vaata Liblikõielised ja Aed
Aeduba
Harilik aeduba Aeduba (Phaseolus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Aeduba
Aidsi-kastanseemnik
Aidsi-kastanseemnik (Castanospermum australe) on lehtpuuliik liblikõieliste sugukonnast kastanseemniku perekonnast.
Vaata Liblikõielised ja Aidsi-kastanseemnik
Akaatsia
pisi Vilistava vahhellia (akaatsia) viljad Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast.
Vaata Liblikõielised ja Akaatsia
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Liblikõielised ja Ameerika
Dalbergia
Dalbergia (Dalbergia) on puittaimede perekond liblikõieliste sugukonnast.
Vaata Liblikõielised ja Dalbergia
Esparsett
Esparsett (Onobrychis) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Esparsett
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Liblikõielised ja Euraasia
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Liblikõielised ja Harilik hernes
Harilik jaanikaunapuu
Harilik jaanikaunapuu ehk harilik jaanileivapuu (Ceratonia siliqua) on puuliik kaunviljaliste sugukonnast.
Vaata Liblikõielised ja Harilik jaanikaunapuu
Harilik lutsern
Harilik lutsern ehk taevasinine lutsern (Medicago sativa) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast lutserni perekonnast.
Vaata Liblikõielised ja Harilik lutsern
Häbeuba
Sinise häbeoa õis ja kaunad Häbeuba (Clitoria) on perekond peamiselt troopiliste ja lähistroopilistel aladel kasvavaid liblikõielisi ronitaimi.
Vaata Liblikõielised ja Häbeuba
Hernes (perekond)
Hernes (Pisum) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Hernes (perekond)
Hiirehernes
Hiirehernes (Vicia) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Liblikõielised ja Hiirehernes
Hundihammas
Hundihammas (Astragalus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Hundihammas
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Vaata Liblikõielised ja Ilutaim
Indigo
Indigo (vanakreeka keelest ἰνδικόν indikón, 'India', 'Indiast pärinev'; arvatava päritolukoha Ida-India järgi) on taimse päritoluga looduslik sügavsinise tooniga küüpvärvaine.
Vaata Liblikõielised ja Indigo
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Vaata Liblikõielised ja Inglased
Insektitsiid
Insektitsiid ehk mikroorganismide või taimede endi toodetud looduslikud tõrjevahendid.
Vaata Liblikõielised ja Insektitsiid
John Lindley
John Lindley (8. veebruar 1799 – 1. november 1865) oli inglise botaanik.
Vaata Liblikõielised ja John Lindley
Jooksjarohi
Jooksjarohi (Ononis) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond.
Vaata Liblikõielised ja Jooksjarohi
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Liblikõielised ja Kaheidulehelised
Kariloom
Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.
Vaata Liblikõielised ja Kariloom
Karjamaa
Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.
Vaata Liblikõielised ja Karjamaa
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Liblikõielised ja Katteseemnetaimed
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Vaata Liblikõielised ja Käpalised
Keepuu
Keepuu ehk nöörpuu (Sophora) on liblikõieliste sugukonda kuuluv väikeste põõsaste ja puude perekond.
Vaata Liblikõielised ja Keepuu
Kitsehernes
Kitsehernes (Galega) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Kitsehernes
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Liblikõielised ja Klass (bioloogia)
Koldrohi
Koldrohi (Anthyllis) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Koldrohi
Korvõielised
Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Vaata Liblikõielised ja Korvõielised
Kosmopoliidid (bioloogia)
Kosmopoliidid on väga laia levikuga liigid, kes on levinud peaaegu kõikjal maailmas.
Vaata Liblikõielised ja Kosmopoliidid (bioloogia)
Kummiaraabik
Kummiaraabik, ka araabia kummi (ladina keeles gum arabic) on soojas vees lahustuv kumjas polüsahhariidide segu, mida saadakse teatud akaatsialiikide tardunud piimmahlast.
Vaata Liblikõielised ja Kummiaraabik
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Liblikõielised ja Ladina keel
Lääts
Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.
Vaata Liblikõielised ja Lääts
Läätspuu
Läätspuu (Caragana) on puittaimede perekond liblikõieliste sugukonnas.
Vaata Liblikõielised ja Läätspuu
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Liblikõielised ja Lämmastik
Leetpõõsas
Leetpõõsas (Genista) on perekond liblikõielisi.
Vaata Liblikõielised ja Leetpõõsas
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Liblikõielised ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Liblikõielised ja Liik (bioloogia)
Lipphernes
Lipphernes (Oxytropis) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Lipphernes
Lupiin
Lupiin ehk hundiuba (Lupinus) on rohttaimede perekond liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast.
Vaata Liblikõielised ja Lupiin
Lutsern
Puislutsern Lutsern (Medicago) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Liblikõielised ja Lutsern
Maapähkel
Maapähklid Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.
Vaata Liblikõielised ja Maapähkel
Maapähkel (perekond)
Maapähkel (Arachis) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Maapähkel (perekond)
Mesikas
Valge mesikas Mesikas (Melilotus L.) on taimede perekond liblikõieliste sugukonnas.
Vaata Liblikõielised ja Mesikas
Nõiahammas
Nõiahammas (Lotus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Nõiahammas
Oalaadsed
Oalaadsed (Fabales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Liblikõielised ja Oalaadsed
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Liblikõielised ja Oks
Paleogeen
Paleogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Liblikõielised ja Paleogeen
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Vaata Liblikõielised ja Pärismaine elustik
Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.
Vaata Liblikõielised ja Põlduba
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Vaata Liblikõielised ja Peajuur
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Liblikõielised ja Puit
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Liblikõielised ja Puu
Ristik
Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Ristik
Robiinia
Robiinia ehk ebaakaatsia (Robinia) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Robiinia
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Liblikõielised ja Rohttaimed
Seahernes
Seahernes (Lathyrus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Liblikõielised ja Seahernes
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Liblikõielised ja Seeme
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Liblikõielised ja Selts (bioloogia)
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Vaata Liblikõielised ja Sojauba
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Liblikõielised ja Sugukond (bioloogia)
Taimeõli
Taimeõli Oliiviõli Taimeõli on õlitaimede seemnetest ja viljadest saadav õli.
Vaata Liblikõielised ja Taimeõli
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Liblikõielised ja Taimed
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Liblikõielised ja Tööstus
Tiibviljak
Tiibviljak (Pterocarpus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Liblikõielised ja Tiibviljak
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Liblikõielised ja Toitained
Tulnuktaim
Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).
Vaata Liblikõielised ja Tulnuktaim
Uba
Aedoja seemned ehk oad põldoa kaunad Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme.
Vaata Liblikõielised ja Uba
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Liblikõielised ja Valgud
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Liblikõielised ja Vesi
Vigna
Vigna ehk lehmahernes (Vigna) on taimeperekond liblikõieliste sugukonnast.
Vaata Liblikõielised ja Vigna
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Liblikõielised ja 19. sajand
Tuntud ka kui Fabaceae, Leguminosae, Liblikõieline, Papilionaceae.