Kiiremini kui brauser!
87 suhted: Absoluutselt jäik keha, Absoluutväärtus, Aeg, Aja mõõtmine, Ajavahemik, Aksioom, Albert Einstein, Ühtlane sirgjooneline liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine, Browni liikumine, Dünaamika, Elektron, Erirelatiivsusteooria, Füüsika, Funktsionaalne sõltuvus, Funktsioon (matemaatika), Galilei teisendus, Hetkkiirus, Isaac Newton, Jõud, Joon, Kaugus, Kõverjooneline liikumine, Keha, Kehade süsteem, Kell, Kepleri seadused, Keskmine kiirus, Keskpunkt, Kiirendus, Kiirus, Kinemaatika, Klassikaline mehaanika, Kohavektor, Koordinaadisüsteem, Kulgemine, Kulgliikumine, Lihtharmooniline võnkumine, Liikumine (täpsustus), Liikumisvõrrand, Lorentzi teisendus, Mass, Massikese, Mõõtühik, Mõõtmed, Mõõtmine, Meeter, Meeter sekundis, Mehaanika, Mitteühtlane liikumine, ..., Molekulaardünaamika, Nähtus, Newtoni seadused, Nutatsioon, Osake, Paralleelsed sirged, Päike, Pöörlemine, Pikkus, Planeet, Pretsessioon, Punkt (matemaatika), Punktmass, Relatiivsusteooria, Retrograadne liikumine, Ringjoon, Ringliikumine, Ruum, Sekund, SI, Siht, Sirge, Skalaar, Suund, Taustkeha, Taustsüsteem, Teepikkus, Trajektoor, Tuletis (matemaatika), Vaatlus, Vaba langemine, Vabadusaste, Valguse kiirus, Võnkumine, Veeremine, Vektoriaalne suurus, 19. sajand. Laienda indeks (37 rohkem) »
Absoluutselt jäik keha
Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.
Uus!!: Liikumine ja Absoluutselt jäik keha · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Liikumine ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Liikumine ja Aeg · Näe rohkem »
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Uus!!: Liikumine ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »
Ajavahemik
Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.
Uus!!: Liikumine ja Ajavahemik · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Liikumine ja Aksioom · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Liikumine ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Ühtlane sirgjooneline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.
Uus!!: Liikumine ja Ühtlane sirgjooneline liikumine · Näe rohkem »
Ühtlaselt kiirenev liikumine
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega.
Uus!!: Liikumine ja Ühtlaselt kiirenev liikumine · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Liikumine ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Uus!!: Liikumine ja Dünaamika · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Liikumine ja Elektron · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Liikumine ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Liikumine ja Füüsika · Näe rohkem »
Funktsionaalne sõltuvus
Funktsionaalne sõltuvus on niisugune kahe muutuja (näiteks x ja y) vaheline seos, milles ühe muutuja (sõltumatu muutuja) x igale väärtusele vastab teise muutuja (sõltuva muutuja) y kindel väärtus, st leidub selline funktsioon või operaator f, mille korral kehtib võrdus y.
Uus!!: Liikumine ja Funktsionaalne sõltuvus · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Liikumine ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Galilei teisendus
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Liikumine ja Galilei teisendus · Näe rohkem »
Hetkkiirus
Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis.
Uus!!: Liikumine ja Hetkkiirus · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Liikumine ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Liikumine ja Jõud · Näe rohkem »
Joon
Joon ehk kõver (inglise keeles line, curve) on matemaatikas kas tasandiline joon, Jordani joon või ühemõõtmeline kontiinum.
Uus!!: Liikumine ja Joon · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Liikumine ja Kaugus · Näe rohkem »
Kõverjooneline liikumine
Kõverjooneline liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub.
Uus!!: Liikumine ja Kõverjooneline liikumine · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Liikumine ja Keha · Näe rohkem »
Kehade süsteem
Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.
Uus!!: Liikumine ja Kehade süsteem · Näe rohkem »
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Uus!!: Liikumine ja Kell · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Liikumine ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Keskmine kiirus
Keskmine kiirus \bar v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t suhe.
Uus!!: Liikumine ja Keskmine kiirus · Näe rohkem »
Keskpunkt
Näited keskpunktidega: sirglõik, ringjoon, ellips, risttahukas, kera, ellipsoid Kui punktihulk \mathcal P tasandil või ruumis on tsenraalsümmeetriline parajasti ühe punkti M suhtes, siis nimetatakse punkti M punktihulga \mathcal P keskpunktiks.
Uus!!: Liikumine ja Keskpunkt · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Liikumine ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Liikumine ja Kiirus · Näe rohkem »
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Uus!!: Liikumine ja Kinemaatika · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Liikumine ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kohavektor
Kohavektor ehk raadiusvektor on vektor Kaasik, Ü.
Uus!!: Liikumine ja Kohavektor · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Liikumine ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Uus!!: Liikumine ja Kulgemine · Näe rohkem »
Kulgliikumine
Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
Uus!!: Liikumine ja Kulgliikumine · Näe rohkem »
Lihtharmooniline võnkumine
Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).
Uus!!: Liikumine ja Lihtharmooniline võnkumine · Näe rohkem »
Liikumine (täpsustus)
Liikumine on mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Liikumine ja Liikumine (täpsustus) · Näe rohkem »
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Uus!!: Liikumine ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »
Lorentzi teisendus
vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.
Uus!!: Liikumine ja Lorentzi teisendus · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Liikumine ja Mass · Näe rohkem »
Massikese
Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.
Uus!!: Liikumine ja Massikese · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Liikumine ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mõõtmed
Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus, paksus, ümbermõõt ja läbimõõt.
Uus!!: Liikumine ja Mõõtmed · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Liikumine ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Liikumine ja Meeter · Näe rohkem »
Meeter sekundis
Meeter sekundis on SI-süsteemi põhiühikutel põhinev kiiruse mõõtühik, mis näitab, mitu pikkusühikut, meetrit, läbitakse ajaühikus, sekundis.
Uus!!: Liikumine ja Meeter sekundis · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Liikumine ja Mehaanika · Näe rohkem »
Mitteühtlane liikumine
Mitteühtlane liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.
Uus!!: Liikumine ja Mitteühtlane liikumine · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Liikumine ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Liikumine ja Nähtus · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Liikumine ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Nutatsioon
Nutatsioon (ld sõnast nutatio 'võnkumine') on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.
Uus!!: Liikumine ja Nutatsioon · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Liikumine ja Osake · Näe rohkem »
Paralleelsed sirged
Sirged ''a'' ja ''b'' on paralleelsed Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.
Uus!!: Liikumine ja Paralleelsed sirged · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Liikumine ja Päike · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Liikumine ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Uus!!: Liikumine ja Pikkus · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Liikumine ja Planeet · Näe rohkem »
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Uus!!: Liikumine ja Pretsessioon · Näe rohkem »
Punkt (matemaatika)
Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.
Uus!!: Liikumine ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »
Punktmass
Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Uus!!: Liikumine ja Punktmass · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Liikumine ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Retrograadne liikumine
Retrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaalne.
Uus!!: Liikumine ja Retrograadne liikumine · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Liikumine ja Ringjoon · Näe rohkem »
Ringliikumine
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Uus!!: Liikumine ja Ringliikumine · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Liikumine ja Ruum · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Liikumine ja Sekund · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Liikumine ja SI · Näe rohkem »
Siht
Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.
Uus!!: Liikumine ja Siht · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Liikumine ja Sirge · Näe rohkem »
Skalaar
Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.
Uus!!: Liikumine ja Skalaar · Näe rohkem »
Suund
Suunad on määratud siltidega Suund on informatsioon, mis määrab ühe punkti suhtelist asukohta teise punkti suhtes kaugust määramata.
Uus!!: Liikumine ja Suund · Näe rohkem »
Taustkeha
Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist (täpsemalt, suhtelist liikumist).
Uus!!: Liikumine ja Taustkeha · Näe rohkem »
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Uus!!: Liikumine ja Taustsüsteem · Näe rohkem »
Teepikkus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Liikumine ja Teepikkus · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Liikumine ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tuletis (matemaatika)
Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.
Uus!!: Liikumine ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Liikumine ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vaba langemine
Vaba langemine on keha liikumine maapinna suhtes raskusjõu toimel, kui kehale ei mõju muid jõude ja raskusjõu väli on ühtlik.
Uus!!: Liikumine ja Vaba langemine · Näe rohkem »
Vabadusaste
Vabadusaste on süsteemi iseloomustav suurus, mille väärtus näitab sõltumatute muutujate arvu, millega süsteem on täielikult kirjeldatav.
Uus!!: Liikumine ja Vabadusaste · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Liikumine ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Liikumine ja Võnkumine · Näe rohkem »
Veeremine
Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.
Uus!!: Liikumine ja Veeremine · Näe rohkem »
Vektoriaalne suurus
Vektoriaalne suurus ehk vektorsuurus on füüsikaline suurus, mille väljendamiseks on lisaks arvväärtusele vaja näidata ka suund kolmemõõtmelises ruumis (koordinaadistikus).
Uus!!: Liikumine ja Vektoriaalne suurus · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Liikumine ja 19. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mehaaniline liikumine, Mehhaaniline liikumine.
