Liivi keel ja Soome-ugri keeled

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Liivi keel ja Soome-ugri keeled

Liivi keel vs. Soome-ugri keeled

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel. samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Eesti keel ja Liivi keel · Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Karjala keel

Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.

Karjala keel ja Liivi keel · Karjala keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Läänemeresoome keeled ja Liivi keel · Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Lüüdi keel

Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.

Lüüdi keel ja Liivi keel · Lüüdi keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Lõunaeesti keeled

Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.

Lõunaeesti keeled ja Liivi keel · Lõunaeesti keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Liivi keel ja Saami keeled · Saami keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Tiit-Rein Viitso

pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.

Liivi keel ja Tiit-Rein Viitso · Soome-ugri keeled ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Liivi keel ja Uurali keeled · Soome-ugri keeled ja Uurali keeled · Näe rohkem »

Vadja keel

Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.

Liivi keel ja Vadja keel · Soome-ugri keeled ja Vadja keel · Näe rohkem »

Vepsa keel

Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.

Liivi keel ja Vepsa keel · Soome-ugri keeled ja Vepsa keel · Näe rohkem »