Sisukord
239 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Aleksei Basmanov, Aluliina ordulinnus, Andrei Kurbski, Asti ordulinnus, Šig-Alei, Balthasar Russow, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Brandenburgi mark, Cēsis, Charles IX, Daugava, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Franz Nyenstede, Frederik II, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Hansa Liit, Härgmäe lahing, Härgmäe ordulinnus, Helme ordulinnus, Henri III, Hiiumaa, Ida-Preisimaa, Ivan III, Ivan Julm, Ivo Schenkenberg, Jagelloonid, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Hieronimowicz Chodkiewicz, Jan Zamoyski, Jeziaryšča, Johan III, Johann Renner, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kahekümneviieaastane sõda, Karksi ordulinnus, Katk, Katoliiklus, Kaubanduspoliitika, Küüditamine, Koadjuutorivaenus, Koluvere piiskopilinnus, Krimmi khaaniriik, Kryčaŭ, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, ... Laienda indeks (189 rohkem) »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Liivi sõda ja Albrecht von Hohenzollern
Aleksei Basmanov
Aleksei Danilovitš Basmanov (suri 1571) oli Moskva tsaaririigi väejuht 16. sajandi teisel poolel.
Vaata Liivi sõda ja Aleksei Basmanov
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Liivi sõda ja Aluliina ordulinnus
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
Vaata Liivi sõda ja Andrei Kurbski
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Vaata Liivi sõda ja Asti ordulinnus
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Vaata Liivi sõda ja Šig-Alei
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Vaata Liivi sõda ja Balthasar Russow
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.
Vaata Liivi sõda ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Liivi sõda ja Brandenburgi mark
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Liivi sõda ja Cēsis
Charles IX
Charles IX (27. juuni 1550 – 30. mai 1574) oli Prantsusmaa kuningas 1560–1574, Henri II ja Katariina di Medici poeg, François II ja Henri III vend.
Vaata Liivi sõda ja Charles IX
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Liivi sõda ja Daugava
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Liivi sõda ja Eestimaa
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Liivi sõda ja Eestimaa rüütelkond
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Vaata Liivi sõda ja Erik XIV
Franz Nyenstede
Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.
Vaata Liivi sõda ja Franz Nyenstede
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Liivi sõda ja Frederik II
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Liivi sõda ja Gotthard Kettler
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Liivi sõda ja Gustav I Vasa
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Liivi sõda ja Hansa Liit
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Liivi sõda ja Härgmäe lahing
Härgmäe ordulinnus
Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.
Vaata Liivi sõda ja Härgmäe ordulinnus
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Vaata Liivi sõda ja Helme ordulinnus
Henri III
Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.
Vaata Liivi sõda ja Henri III
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Liivi sõda ja Hiiumaa
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Liivi sõda ja Ida-Preisimaa
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Liivi sõda ja Ivan III
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Liivi sõda ja Ivan Julm
Ivo Schenkenberg
Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.
Vaata Liivi sõda ja Ivo Schenkenberg
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Vaata Liivi sõda ja Jagelloonid
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Liivi sõda ja Jam-Zapolski vaherahu
Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (1537 – 4. august 1579) oli 16.
Vaata Liivi sõda ja Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Vaata Liivi sõda ja Jan Zamoyski
Jeziaryšča
Jeziaryšča, ka Aziaryšča (poola keeles Jezieryszcze või Ozieryszcze) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Haradoki rajoonis, samanimelise järve edelakaldal.
Vaata Liivi sõda ja Jeziaryšča
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Liivi sõda ja Johan III
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Liivi sõda ja Johann Renner
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Vaata Liivi sõda ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Liivi sõda ja Kahekümneviieaastane sõda
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Vaata Liivi sõda ja Karksi ordulinnus
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Liivi sõda ja Katk
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Liivi sõda ja Katoliiklus
Kaubanduspoliitika
Kaubanduspoliitika (mida nimetatakse ka rahvusvaheliseks kaubanduspoliitikaks) on valitsuse poliitika, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust.
Vaata Liivi sõda ja Kaubanduspoliitika
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Liivi sõda ja Küüditamine
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Liivi sõda ja Koadjuutorivaenus
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Vaata Liivi sõda ja Koluvere piiskopilinnus
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Vaata Liivi sõda ja Krimmi khaaniriik
Kryčaŭ
Tsemendivabrik Kryčaŭ (transkribeerituna Krõtšav, poola keeles Krzyczew, leedu keeles Kryčavas või Kričevas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kryčaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Liivi sõda ja Kryčaŭ
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Liivi sõda ja Kuramaa
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Liivi sõda ja Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Liivi sõda ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Liivi sõda ja Kuramaa piiskopkond
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Liivi sõda ja Laiuse ordulinnus
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Liivi sõda ja Latgale
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Liivi sõda ja Lään
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Liivi sõda ja Läänemaa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Liivi sõda ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Liivi sõda ja Läti
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Liivi sõda ja Lübeck
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Liivi sõda ja Lõuna-Eesti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Liivi sõda ja Leedu
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Vaata Liivi sõda ja Leedu suurhetman
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Liivi sõda ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Liivi sõda ja Leedu suurvürstiriik
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Liivi sõda ja Leipzig
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa kuningriik
Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa kuningriik
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa maapäev
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa ordu maameister
Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
Vaata Liivi sõda ja Liivimaa-Moskva sõda
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Liivi sõda ja Linnriik
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Vaata Liivi sõda ja Lublini unioon
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata Liivi sõda ja Maaisand
Maameeste lipkond
Maameeste lipkond oli 1576.
Vaata Liivi sõda ja Maameeste lipkond
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Vaata Liivi sõda ja Maarahvas
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Vaata Liivi sõda ja Maasilinna foogtkond
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Vaata Liivi sõda ja Magiljov
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Liivi sõda ja Magnus
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Liivi sõda ja Maksud
Mati Laur
Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.
Vaata Liivi sõda ja Mati Laur
Mõisamehed
Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.
Vaata Liivi sõda ja Mõisamehed
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Vaata Liivi sõda ja Mõisnik
Mihhail Pogodin
Mihhail Pogodin Mihhail Petrovitš Pogodin (vene Михаил Петрович Погодин; 23. jaanuar (vana kalendri järgi 11. jaanuar) 1800 Moskva – 20. detsember (vkj 8. detsember) 1875 Moskva) oli Venemaa ajaloolane, publitsist ja kollektsionäär.
Vaata Liivi sõda ja Mihhail Pogodin
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
Vaata Liivi sõda ja Mikołaj Radziwiłł Must
Mordvalased
Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.
Vaata Liivi sõda ja Mordvalased
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Liivi sõda ja Moskva
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Liivi sõda ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Liivi sõda ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Liivi sõda ja Moskva tsaaririik
Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.
Vaata Liivi sõda ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Mscisłaŭ
Mscisłaŭ (transkribeerituna Mstsislav, poola keeles Mścisław, leedu keeles Mscislavas või Mstislavas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Mscisłaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Liivi sõda ja Mscisłaŭ
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Liivi sõda ja Narva
Narva piiramine (1558)
Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.
Vaata Liivi sõda ja Narva piiramine (1558)
Narva piiramine (1581)
Narva piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Vaata Liivi sõda ja Narva piiramine (1581)
Nevel
Nevel on linn Venemaal Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli rajooni keskus.
Vaata Liivi sõda ja Nevel
Nogaid
Nogai tüdrukud rahvariietes 20. sajandi algul pisi Nogaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Nogai stepis.
Vaata Liivi sõda ja Nogaid
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Vaata Liivi sõda ja Orša
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Liivi sõda ja Ordumeister
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Liivi sõda ja Osmanite riik
Padise
Padise on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Liivi sõda ja Padise
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Liivi sõda ja Paide
Paide piiramine (1558)
Paide piiramine toimus 1558.
Vaata Liivi sõda ja Paide piiramine (1558)
Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine leidis aset 1572.
Vaata Liivi sõda ja Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine (1581)
Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Vaata Liivi sõda ja Paide piiramine (1581)
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Vaata Liivi sõda ja Partisan
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Liivi sõda ja Pärnu
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Liivi sõda ja Põhja-Eesti
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Vaata Liivi sõda ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Liivi sõda ja Põltsamaa
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Vaata Liivi sõda ja Põltsamaa ordulinnus
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Liivi sõda ja Peeter I
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Liivi sõda ja Personaalunioon
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Liivi sõda ja Pihkva
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Liivi sõda ja Piiskop
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Vaata Liivi sõda ja Pjotr Šuiski
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Vaata Liivi sõda ja Pljussa vaherahu
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Vaata Liivi sõda ja Połack
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Vaata Liivi sõda ja Pontus De la Gardie
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Liivi sõda ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Liivi sõda ja Poola kuningas
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Liivi sõda ja Poola Kuningriik
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Vaata Liivi sõda ja Porkuni piiskopilinnus
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Liivi sõda ja Posvoli leping
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Liivi sõda ja Prantsusmaa
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Vaata Liivi sõda ja Prantsusmaa kuningas
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Liivi sõda ja Preisimaa hertsog
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Liivi sõda ja Rakvere
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Liivi sõda ja Rakvere ordulinnus
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Liivi sõda ja Rüütelkond
Rõngu
Rõngu kirik Rõngu (saksa Ringen) on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Liivi sõda ja Rõngu
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Liivi sõda ja Reformatsioon
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Liivi sõda ja Riia
Riia mark
Riia mark oli keskajal Vana-Liivimaal kasutatud peamiselt väärismetalli kaaluühik.
Vaata Liivi sõda ja Riia mark
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Liivi sõda ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Liivi sõda ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Liivi sõda ja Rootsi kuningas
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Liivi sõda ja Rostock
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Vaata Liivi sõda ja Ruhja ordulinnus
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Liivi sõda ja Rzeczpospolita
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Liivi sõda ja Saaremaa
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Liivi sõda ja Saksa keel
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Liivi sõda ja Saksa-Rooma keiser
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Liivi sõda ja Saksimaa kuurvürstiriik
Salomon Henning
Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.
Vaata Liivi sõda ja Salomon Henning
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Liivi sõda ja Seisus
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Liivi sõda ja Smolensk
Smolino lahing
Smolino lahing (ka Smolina lahing) oli Liivimaa-Moskva sõja ajal 1502.
Vaata Liivi sõda ja Smolino lahing
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Liivi sõda ja Stefan Batory
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Liivi sõda ja Taani
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Liivi sõda ja Tallinn
Tallinna laht
Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.
Vaata Liivi sõda ja Tallinna laht
Tallinna piiramine (1570–1571)
Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.
Vaata Liivi sõda ja Tallinna piiramine (1570–1571)
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata Liivi sõda ja Tallinna sadam
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Liivi sõda ja Tartu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Liivi sõda ja Tartu ajalugu
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Vaata Liivi sõda ja Tartu maks
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Liivi sõda ja Tartu piiskopkond
Tartu staarostkond
Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.
Vaata Liivi sõda ja Tartu staarostkond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Liivi sõda ja Tartumaa
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Vaata Liivi sõda ja Tarvastu ordulinnus
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Liivi sõda ja Tatarlased
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
Vaata Liivi sõda ja Toolse ordulinnus
Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Vaata Liivi sõda ja Transilvaania
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Vaata Liivi sõda ja Trikāta ordulinnus
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Vaata Liivi sõda ja Tsaar
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Vaata Liivi sõda ja Vaherahu
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Liivi sõda ja Valgevene
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Liivi sõda ja Valmiera
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Liivi sõda ja Vana-Liivimaa
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Liivi sõda ja Vasall
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Liivi sõda ja Vastseliina piiskopilinnus
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Liivi sõda ja Vürst
Võnnu lahing (1578)
Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.
Vaata Liivi sõda ja Võnnu lahing (1578)
Veliž
Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.
Vaata Liivi sõda ja Veliž
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Liivi sõda ja Veliki Novgorod
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Vene-Rootsi sõda oli 1554–1557 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda.
Vaata Liivi sõda ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Liivi sõda ja Vidzeme
Viljandi piiramine (1560)
Viljandi piiramine toimus 1560.
Vaata Liivi sõda ja Viljandi piiramine (1560)
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Vaata Liivi sõda ja Vilno leping (1561)
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Liivi sõda ja Vitsebsk
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Liivi sõda ja Vojevood
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Vaata Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Liivi sõda ja Wolter von Plettenberg
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Liivi sõda ja Zygmunt I
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Liivi sõda ja Zygmunt II August
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata Liivi sõda ja Zygmunt III Waza
1. mai
1.
Vaata Liivi sõda ja 1. mai
1. november
1.
Vaata Liivi sõda ja 1. november
10. august
10.
Vaata Liivi sõda ja 10. august
1480
1480.
Vaata Liivi sõda ja 1480
1481
1481.
Vaata Liivi sõda ja 1481
1494
1494.
Vaata Liivi sõda ja 1494
15. sajand
15.
Vaata Liivi sõda ja 15. sajand
15. veebruar
15.
Vaata Liivi sõda ja 15. veebruar
1502
1502.
Vaata Liivi sõda ja 1502
1503
1503.
Vaata Liivi sõda ja 1503
1509
1509.
Vaata Liivi sõda ja 1509
1521
1521.
Vaata Liivi sõda ja 1521
1525
1525.
Vaata Liivi sõda ja 1525
1531
1531.
Vaata Liivi sõda ja 1531
1554
1554.
Vaata Liivi sõda ja 1554
1556
1556.
Vaata Liivi sõda ja 1556
1557
1557.
Vaata Liivi sõda ja 1557
1558
1558.
Vaata Liivi sõda ja 1558
1559
1559.
Vaata Liivi sõda ja 1559
1560
1560.
Vaata Liivi sõda ja 1560
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
Vaata Liivi sõda ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus
1561
1561.
Vaata Liivi sõda ja 1561
1562
1562.
Vaata Liivi sõda ja 1562
1563
1563.
Vaata Liivi sõda ja 1563
1564
1564.
Vaata Liivi sõda ja 1564
1565
1565.
Vaata Liivi sõda ja 1565
1568
1568.
Vaata Liivi sõda ja 1568
1569
1569.
Vaata Liivi sõda ja 1569
1570
1570.
Vaata Liivi sõda ja 1570
1571
1571.
Vaata Liivi sõda ja 1571
1573
1573.
Vaata Liivi sõda ja 1573
1574
1574.
Vaata Liivi sõda ja 1574
1575
1575.
Vaata Liivi sõda ja 1575
1576
1576.
Vaata Liivi sõda ja 1576
1577
1577.
Vaata Liivi sõda ja 1577
1578
1578.
Vaata Liivi sõda ja 1578
1579
1579.
Vaata Liivi sõda ja 1579
1580
1580.
Vaata Liivi sõda ja 1580
1582
1582.
Vaata Liivi sõda ja 1582
1583
1583.
Vaata Liivi sõda ja 1583
1584
1584.
Vaata Liivi sõda ja 1584
1588
1588.
Vaata Liivi sõda ja 1588
1595
1595.
Vaata Liivi sõda ja 1595
16. sajand Eestis
16.
Vaata Liivi sõda ja 16. sajand Eestis
1645
1645.
Vaata Liivi sõda ja 1645
Tuntud ka kui Liivimaa sõda.
, Kuramaa piiskopkond, Laiuse ordulinnus, Latgale, Lään, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Lübeck, Lõuna-Eesti, Leedu, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leipzig, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kuningriik, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Linnriik, Lublini unioon, Maaisand, Maameeste lipkond, Maarahvas, Maasilinna foogtkond, Magiljov, Magnus, Maksud, Mati Laur, Mõisamehed, Mõisnik, Mihhail Pogodin, Mikołaj Radziwiłł Must, Mordvalased, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Mscisłaŭ, Narva, Narva piiramine (1558), Narva piiramine (1581), Nevel, Nogaid, Orša, Ordumeister, Osmanite riik, Padise, Paide, Paide piiramine (1558), Paide piiramine (1572–1573), Paide piiramine (1581), Partisan, Pärnu, Põhja-Eesti, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Peeter I, Personaalunioon, Pihkva, Piiskop, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Połack, Pontus De la Gardie, Poola, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Porkuni piiskopilinnus, Posvoli leping, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Preisimaa hertsog, Rakvere, Rakvere ordulinnus, Rüütelkond, Rõngu, Reformatsioon, Riia, Riia mark, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rootsi kuningas, Rostock, Ruhja ordulinnus, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksimaa kuurvürstiriik, Salomon Henning, Seisus, Smolensk, Smolino lahing, Stefan Batory, Taani, Tallinn, Tallinna laht, Tallinna piiramine (1570–1571), Tallinna sadam, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Tartu staarostkond, Tartumaa, Tarvastu ordulinnus, Tatarlased, Toolse ordulinnus, Transilvaania, Trikāta ordulinnus, Tsaar, Vaherahu, Valgevene, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vasall, Vastseliina piiskopilinnus, Vürst, Võnnu lahing (1578), Veliž, Veliki Novgorod, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Rootsi sõda (1554–1557), Vidzeme, Viljandi piiramine (1560), Vilno leping (1561), Vitsebsk, Vojevood, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 1. mai, 1. november, 10. august, 1480, 1481, 1494, 15. sajand, 15. veebruar, 1502, 1503, 1509, 1521, 1525, 1531, 1554, 1556, 1557, 1558, 1559, 1560, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1561, 1562, 1563, 1564, 1565, 1568, 1569, 1570, 1571, 1573, 1574, 1575, 1576, 1577, 1578, 1579, 1580, 1582, 1583, 1584, 1588, 1595, 16. sajand Eestis, 1645.