Sarnasusi Liivimaa hertsogkond ja Lutsi ordulinnus
Liivimaa hertsogkond ja Lutsi ordulinnus on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Jam-Zapolski vaherahu, Latgale, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Rzeczpospolita, Staarost, Stefan Batory, Vana-Liivimaa, Võnnu vojevoodkond, Venemaa Keisririik, Vidzeme, Vojevood, Zygmunt II August.
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Jam-Zapolski vaherahu ja Liivimaa hertsogkond · Jam-Zapolski vaherahu ja Lutsi ordulinnus ·
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Latgale ja Liivimaa hertsogkond · Latgale ja Lutsi ordulinnus ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond · Liivi sõda ja Lutsi ordulinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Lutsi ordulinnus ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita · Lutsi ordulinnus ja Rzeczpospolita ·
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Liivimaa hertsogkond ja Staarost · Lutsi ordulinnus ja Staarost ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Liivimaa hertsogkond ja Stefan Batory · Lutsi ordulinnus ja Stefan Batory ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Lutsi ordulinnus ja Vana-Liivimaa ·
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Liivimaa hertsogkond ja Võnnu vojevoodkond · Lutsi ordulinnus ja Võnnu vojevoodkond ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Liivimaa hertsogkond ja Venemaa Keisririik · Lutsi ordulinnus ja Venemaa Keisririik ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Liivimaa hertsogkond ja Vidzeme · Lutsi ordulinnus ja Vidzeme ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Liivimaa hertsogkond ja Vojevood · Lutsi ordulinnus ja Vojevood ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivimaa hertsogkond ja Zygmunt II August · Lutsi ordulinnus ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa hertsogkond ja Lutsi ordulinnus ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa hertsogkond ja Lutsi ordulinnus
Võrdlus Liivimaa hertsogkond ja Lutsi ordulinnus
Liivimaa hertsogkond on 53 suhted, samas Lutsi ordulinnus 103. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.33% = 13 / (53 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa hertsogkond ja Lutsi ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: