Sisukord
134 suhted: Aleksander I, Aleksander III, August Wilhelm Hupel, Balti erikord, Balti kubermangud, Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik, Cēsis, Christian Bornhaupt, Daugava, Daugavpils, Daugavpilsi kindlus, Eesti Aleksandrikool, Eesti Kirjandus, Eestimaa kubermang, Elementaarkool, Esimene maailmasõda, Foogtikohus, Friedrich Maximilian von Klinger, Gümnaasium, Gulbene, Hargla, Jūrmala, Jēkabpils, Jumprava, Katariina II, Kihelkonnakool, Kitsarööpmeline raudtee, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Koknese, Kreiskool, Kubermangugümnaasium, Kuramaa kubermang, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare sadam, Laiarööpmeline raudtee, Läänemereprovintsid, Läti keel, Liivi laht, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa vallakogukonna seadus, Mõniste, Moskva tsaaririik, Muhu, Ogre, Paul I, Pärnu, ... Laienda indeks (84 rohkem) »
- 18. sajand Eestis
- 18. sajand Lätis
- 19. sajand Eestis
- 19. sajand Lätis
- Balti kubermangud
- Venemaa Keisririigi kubermangud
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Liivimaa kubermang ja Aleksander I
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Liivimaa kubermang ja Aleksander III
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Liivimaa kubermang ja August Wilhelm Hupel
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Liivimaa kubermang ja Balti erikord
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Liivimaa kubermang ja Balti kubermangud
Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik
"Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik" (vene Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона; lühend BEE) on suurim Tsaari-Venemaal välja antud venekeelne entsüklopeedia.
Vaata Liivimaa kubermang ja Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Liivimaa kubermang ja Cēsis
Christian Bornhaupt
Christian Bornhaupt (1846–1925) oli baltisaksa kirjastaja, pedagoog.
Vaata Liivimaa kubermang ja Christian Bornhaupt
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Daugava
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Vaata Liivimaa kubermang ja Daugavpils
Daugavpilsi kindlus
Daugavpilsi kindlus (ka Dünaburgi kindlus) on kindlus Daugavpilsi linna territooriumil Lätis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Daugavpilsi kindlus
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Eesti Aleksandrikool
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Vaata Liivimaa kubermang ja Eesti Kirjandus
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang
Elementaarkool
Elementaarkool (saksa keeles Elementarschule) oli Eestis 19. sajandil linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülal peetud saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.
Vaata Liivimaa kubermang ja Elementaarkool
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Liivimaa kubermang ja Esimene maailmasõda
Foogtikohus
Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Vaata Liivimaa kubermang ja Foogtikohus
Friedrich Maximilian von Klinger
Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal Feodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Феодор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.
Vaata Liivimaa kubermang ja Friedrich Maximilian von Klinger
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Gümnaasium
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Gulbene
Hargla
Hargla ehk Harglõ on küla Valga maakonnas Valga vallas, Hargla kihelkonna keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Hargla
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Vaata Liivimaa kubermang ja Jūrmala
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Jēkabpils
Jumprava
Jumprava (saksa keeles Jungfernhof) on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonnas Jumprava vallas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Jumprava
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Liivimaa kubermang ja Katariina II
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kihelkonnakool
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Koknese
Kreiskool
Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kreiskool
Kubermangugümnaasium
Kubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kubermangugümnaasium
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kuressaare
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kuressaare kreis
Kuressaare sadam
Kuressaare sadam Kuressaare (Jahi)sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Kuressaare sadam
Laiarööpmeline raudtee
Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.
Vaata Liivimaa kubermang ja Laiarööpmeline raudtee
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Liivimaa kubermang ja Läänemereprovintsid
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Liivimaa kubermang ja Läti keel
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Liivimaa kubermang ja Liivi laht
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Vaata Liivimaa kubermang ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium (lühemalt: Justiitskolleegium) oli aastatel 1728–1832 Peterburis tegutsenud kohtuasutus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Vaata Liivimaa kubermang ja Liivimaa kuberneride loend
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa vallakogukonna seadus
Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.
Vaata Liivimaa kubermang ja Liivimaa vallakogukonna seadus
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Mõniste
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Liivimaa kubermang ja Moskva tsaaririik
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Muhu
Ogre
Ogre on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Liivimaa kubermang ja Ogre
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Liivimaa kubermang ja Paul I
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pärnu
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pärnu jõgi
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pärnu kreis
Pärnu sadam
Pärnu sadam on ajalooline sadamakoht Pärnu jõe suudmes.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pärnu sadam
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Liivimaa kubermang ja Põhjasõda
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Liivimaa kubermang ja Peipsi järv
Peterburi–Riia postimaantee
Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.
Vaata Liivimaa kubermang ja Peterburi–Riia postimaantee
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pihkva
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pihkva järv
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pihkva kubermang
Pihkva–Riia raudtee
Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889.
Vaata Liivimaa kubermang ja Pihkva–Riia raudtee
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Vaata Liivimaa kubermang ja Postijaam
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Vaata Liivimaa kubermang ja Postimaantee
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia asehaldurkond
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia kreis
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia kubermang
Riia lütseum
Riia lütseum (vene keeles Рижский Императорский лицей, saksa keeles Kaiserliches Lyceum zu Riga) oli õppeasutus (lütseum) Riias.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia lütseum
Riia sadam
Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Liivi lahe rannikul ja Daugava suudmes.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia sadam
Riia toomkool
Riia toomkool (läti keeles Rīgas Doma skola) oli toomkool Riias, mis tegutses Riia toomkiriku juures, tänapäeval Palasta ja Mazā skola iela tänava nurgal.
Vaata Liivimaa kubermang ja Riia toomkool
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Liivimaa kubermang ja Saaremaa
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Salaspils
Sänna
Sänna (Sännä) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Sänna
Skrīveri
Skrīveri on küla (lielciems) Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, Skrīveri valla keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Skrīveri
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Vaata Liivimaa kubermang ja Sloka
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Riia postimaantee
Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tallinna–Riia postimaantee
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tallinna–Viljandi rongiliin
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Talurahvakool
Tapa–Tartu raudteelõik
Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tapa–Tartu raudteelõik
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu Ülikool
Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, 1893.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu õpperingkond
Tartu gümnaasium (1630–1632)
Tartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu gümnaasium (1630–1632)
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu kreis
Tartu Kreiskool
Tartu Kreiskool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu Kreiskool
Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Linna-tütarlastekool
Tartu Linna-tütarlastekool (saksa keeles Stadttöcherschule zu Dorpat) oli aastatel 1804–1893 Tartus tegutsenud saksakeelne õppeasutus tütarlastele.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu Linna-tütarlastekool
Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Tartu–Valga raudteelõik
Toomkool
Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Toomkool
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Liivimaa kubermang ja Uusikaupunki rahu
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Liivimaa kubermang ja Valga (Liivimaa)
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Liivimaa kubermang ja Valga kreis
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Vaata Liivimaa kubermang ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Vallakool
Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.
Vaata Liivimaa kubermang ja Vallakool
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Valmiera
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Liivimaa kubermang ja Vana-Liivimaa
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Liivimaa kubermang ja Vastseliina
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Liivimaa kubermang ja Võnnu kreis
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Liivimaa kubermang ja Võru
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Võru kreis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Liivimaa kubermang ja Vene keel
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Liivimaa kubermang ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.
Vaata Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririik
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Liivimaa kubermang ja Venestamine
Verst
Verst (vene keeles верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.
Vaata Liivimaa kubermang ja Verst
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Viljandi
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Vaata Liivimaa kubermang ja Viljandi kreis
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Vaata Liivimaa kubermang ja Vitebski kubermang
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Liivimaa kubermang ja Vitsebsk
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Liivimaa kubermang ja Volmari kreis
Wilhelm Christian Friebe
Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.
Vaata Liivimaa kubermang ja Wilhelm Christian Friebe
1251
1251.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1251
1630
1630.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1630
1632
1632.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1632
17. sajand
17.
Vaata Liivimaa kubermang ja 17. sajand
1710
1710.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1710
1713
1713.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1713
1721
1721.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1721
1783
1783.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1783
1786
1786.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1786
1796
1796.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1796
1797
1797.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1797
1823
1823.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1823
1837
1837.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1837
1880. aastad
pisi 1880.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1880. aastad
1914
1914.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1914
1917
1917.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1917
1918
1918.
Vaata Liivimaa kubermang ja 1918
4. juuli
4.
Vaata Liivimaa kubermang ja 4. juuli
95. Krasnojarski jalaväepolk
95.
Vaata Liivimaa kubermang ja 95. Krasnojarski jalaväepolk
Vaata ka
18. sajand Eestis
- 1775. aasta Tartu tulekahju
- Aadlimarssal
- Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada
- Erastvere lahing
- Hummuli lahing
- Katk Põhjasõja ajal
- Lühhike öppetus
- Liivimaa kubermang
- Narva piiramine (1704)
- Pärnu vojevoodkond
- Riia kubermang
- Tallinna kubermang
- Uusikaupunki rahu
18. sajand Lätis
- Katk Põhjasõja ajal
- Lielie kapi
- Liivimaa kubermang
- Riia kubermang
- Spilve lahing
19. sajand Eestis
- Liivimaa kubermang
19. sajand Lätis
- Esimene Läti ärkamisaeg
- Liivimaa kubermang
- Noorlätlased
Balti kubermangud
- Autonoomne Eestimaa kubermang
- Balti kubermangud
- Eestimaa kubermang
- Kuramaa kubermang
- Liivimaa kubermang
- Riia kubermang
- Tallinna kubermang
Venemaa Keisririigi kubermangud
- Astrahani kubermang
- Autonoomne Eestimaa kubermang
- Grodna kubermang
- Harkovi kubermang
- Hersoni kubermang
- Irkutski kubermang
- Jaroslavli kubermang
- Jekaterinoslavi kubermang
- Jenissei kubermang
- Kaasani kubermang
- Kaluga kubermang
- Kaunase kubermang
- Kiievi kubermang
- Kostroma kubermang
- Kubermang
- Kuramaa kubermang
- Kurski kubermang
- Leedu kubermang
- Liivimaa kubermang
- Minski kubermang
- Mogiljovi kubermang
- Moskva kubermang
- Novgorodi kubermang
- Orjoli kubermang
- Permi kubermang
- Peterburi kubermang
- Pihkva kubermang
- Podoolia kubermang
- Poltava kubermang
- Riia kubermang
- Smolenski kubermang
- Stavropoli kubermang
- Tallinna kubermang
- Tambovi kubermang
- Tauria kubermang
- Tomski kubermang
- Tula kubermang
- Tveri kubermang
- Ufa kubermang
- Viiburi kubermang
- Vilno kubermang
- Vitebski kubermang
- Vjatka kubermang
- Vladimiri kubermang
- Volõõnia kubermang
- Vologda kubermang
- Voroneži kubermang