Sarnasusi Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa
Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa on 67 ühist asja (Unioonpeedia): Aizkraukle komtuurkond, Aluliina komtuurkond, Bauska foogtkond, Cēsis, Dünaburgi komtuurkond, Dünamünde komtuurkond, Dobele komtuurkond, Eesti, Eestimaa hertsogkond, Foogtkond, Gotthard Kettler, Grobiņa foogtkond, Harjumaa, Järva foogtkond, Järvamaa, Kandava foogtkond, Karksi foogtkond, Komtuurkond, Kuldīga, Kuldīga komtuurkond, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kursi komtuurkond, Läti, Leedu suurvürst, Lihula komtuurkond, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Maasilinna foogtkond, ..., Magnus, Mõõgavendade ordu, Miitavi komtuurkond, Narva, Narva foogtkond, Paide komtuurkond, Pärnu, Pärnu komtuurkond, Pöide foogtkond, Põltsamaa foogtkond, Rakvere foogtkond, Rēzekne foogtkond, Riia, Riia peapiiskop, Riigivürst, Rootsi, Ruhja komtuurkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Sigulda komtuurkond, Taani, Tallinn, Tallinna komtuurkond, Toolse foogtkond, Valmiera, Vasknarva foogtkond, Ventspils, Viljandi komtuurkond, Vindavi komtuurkond, Virumaa, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 13. sajand, 1420. aastad, 15. sajand, 16. sajand. Laienda indeks (37 rohkem) »
Aizkraukle komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aizkraukle komtuurkond jäi alale nr 2 Aizkraukle komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Aizkraukle komtuurkond ja Liivimaa ordu · Aizkraukle komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Aluliina komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Aluliina komtuurkond ja Liivimaa ordu · Aluliina komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Bauska foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Bauska foogtkond on nr 15 Bauska foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond).
Bauska foogtkond ja Liivimaa ordu · Bauska foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Liivimaa ordu · Cēsis ja Vana-Liivimaa ·
Dünaburgi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünaburgi komtuurkond on nr 17 Dünaburgi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Dünaburgi komtuurkond ja Liivimaa ordu · Dünaburgi komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Dünamünde komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Dünamünde komtuurkond ja Liivimaa ordu · Dünamünde komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Dobele komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Dobele komtuurkond ja Liivimaa ordu · Dobele komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa ordu · Eesti ja Vana-Liivimaa ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu · Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Foogtkond ja Liivimaa ordu · Foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu · Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa ·
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Grobiņa foogtkond ja Liivimaa ordu · Grobiņa foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Liivimaa ordu · Harjumaa ja Vana-Liivimaa ·
Järva foogtkond
Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Järva foogtkond ja Liivimaa ordu · Järva foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Liivimaa ordu · Järvamaa ja Vana-Liivimaa ·
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Kandava foogtkond ja Liivimaa ordu · Kandava foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Karksi foogtkond ja Liivimaa ordu · Karksi foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Komtuurkond ja Liivimaa ordu · Komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Kuldīga ja Liivimaa ordu · Kuldīga ja Vana-Liivimaa ·
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Kuldīga komtuurkond ja Liivimaa ordu · Kuldīga komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Kuramaa hertsog ja Liivimaa ordu · Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Liivimaa ordu · Kuramaa hertsogiriik ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuramaa piiskop ja Liivimaa ordu · Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Kursi komtuurkond
Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Kursi komtuurkond ja Liivimaa ordu · Kursi komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa ordu · Läti ja Vana-Liivimaa ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Liivimaa ordu · Leedu suurvürst ja Vana-Liivimaa ·
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Lihula komtuurkond ja Liivimaa ordu · Lihula komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Vana-Liivimaa ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Liivimaa ordu ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Liivimaa ordu ja Magnus · Magnus ja Vana-Liivimaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Miitavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Liivimaa ordu ja Miitavi komtuurkond · Miitavi komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Liivimaa ordu ja Narva · Narva ja Vana-Liivimaa ·
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Narva foogtkond · Narva foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Paide komtuurkond
Paide komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond), mida valitses Paide komtuur.
Liivimaa ordu ja Paide komtuurkond · Paide komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Liivimaa ordu ja Pärnu · Pärnu ja Vana-Liivimaa ·
Pärnu komtuurkond
Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Pärnu komtuurkond · Pärnu komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Pöide foogtkond
Pöide foogtkond oli Liivi ordu territoorium (foogtkond), mida valitses Pöide foogt.
Liivimaa ordu ja Pöide foogtkond · Pöide foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Põltsamaa foogtkond
Põltsamaa foogtkond (ladina keeles Transpalis, Transpalen; alamsaksa keeles Overpalen; ülemsaksa keeles Oberpahlen) oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Põltsamaa foogt.
Liivimaa ordu ja Põltsamaa foogtkond · Põltsamaa foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Rakvere foogtkond
Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Rakvere foogtkond · Rakvere foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Rēzekne foogtkond · Rēzekne foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ordu ja Riia · Riia ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Liivimaa ordu ja Riigivürst · Riigivürst ja Vana-Liivimaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivimaa ordu ja Rootsi · Rootsi ja Vana-Liivimaa ·
Ruhja komtuurkond
Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.
Liivimaa ordu ja Ruhja komtuurkond · Ruhja komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Liivimaa ordu ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Liivimaa ordu ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa ·
Sigulda komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Sigulda komtuurkond jäi alale nr 2 Sigulda komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Liivimaa ordu ja Sigulda komtuurkond · Sigulda komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ordu ja Taani · Taani ja Vana-Liivimaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Liivimaa ordu ja Tallinn · Tallinn ja Vana-Liivimaa ·
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Liivimaa ordu ja Tallinna komtuurkond · Tallinna komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Toolse foogtkond
Toolse foogtkond (tähistatud punasega) Toolse foogtkond (eksisteeris 1471–1558) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Toolse foogtkond · Toolse foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Liivimaa ordu ja Valmiera · Valmiera ja Vana-Liivimaa ·
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Vasknarva foogtkond · Vana-Liivimaa ja Vasknarva foogtkond ·
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Liivimaa ordu ja Ventspils · Vana-Liivimaa ja Ventspils ·
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Liivimaa ordu ja Viljandi komtuurkond · Vana-Liivimaa ja Viljandi komtuurkond ·
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Liivimaa ordu ja Vindavi komtuurkond · Vana-Liivimaa ja Vindavi komtuurkond ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Liivimaa ordu ja Virumaa · Vana-Liivimaa ja Virumaa ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivimaa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern · Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Liivimaa ordu ja Zygmunt II August · Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Liivimaa ordu · 13. sajand ja Vana-Liivimaa ·
1420. aastad
1420.
1420. aastad ja Liivimaa ordu · 1420. aastad ja Vana-Liivimaa ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Liivimaa ordu · 15. sajand ja Vana-Liivimaa ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa
Võrdlus Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa
Liivimaa ordu on 283 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 67, Jaccard indeks on 15.55% = 67 / (283 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: