Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala

Liivimaa ristisõda vs. Mārtiņsala

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega. Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.

Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala

Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Ako, Albert (Riia piiskop), Daugava, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Holmi linnus, Läti keel, Leedulased, Liivimaa ordu, Meinhard, Polotski vürstiriik, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Semgalid, Turaida (ajalooline piirkond), Valter Lang, Väina liivlased, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing.

Ako

Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.

Ako ja Liivimaa ristisõda · Ako ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Albert (Riia piiskop) ja Liivimaa ristisõda · Albert (Riia piiskop) ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Daugava ja Liivimaa ristisõda · Daugava ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Enn Tarvel ja Liivimaa ristisõda · Enn Tarvel ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa ristisõda · Henriku Liivimaa kroonika ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Holmi linnus

Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.

Holmi linnus ja Liivimaa ristisõda · Holmi linnus ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Läti keel ja Liivimaa ristisõda · Läti keel ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Leedulased ja Liivimaa ristisõda · Leedulased ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ordu ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Liivimaa ristisõda ja Meinhard · Meinhard ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Polotski vürstiriik

Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.

Liivimaa ristisõda ja Polotski vürstiriik · Mārtiņsala ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis · Mārtiņsala ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Mārtiņsala ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Liivimaa ristisõda ja Semgalid · Mārtiņsala ja Semgalid · Näe rohkem »

Turaida (ajalooline piirkond)

Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.

Liivimaa ristisõda ja Turaida (ajalooline piirkond) · Mārtiņsala ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Liivimaa ristisõda ja Valter Lang · Mārtiņsala ja Valter Lang · Näe rohkem »

Väina liivlased

Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.

Liivimaa ristisõda ja Väina liivlased · Mārtiņsala ja Väina liivlased · Näe rohkem »

1206. aasta esimene Holmi lahing

1206.

1206. aasta esimene Holmi lahing ja Liivimaa ristisõda · 1206. aasta esimene Holmi lahing ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

1206. aasta teine Holmi lahing

1206.

1206. aasta teine Holmi lahing ja Liivimaa ristisõda · 1206. aasta teine Holmi lahing ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala

Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Mārtiņsala 26. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 7.25% = 19 / (236 + 26).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »