Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing
Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Bernhard II (Lippe), Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Kaupo, Koiva jõgi, Kristlus, Latgalid, Läänemaa, Läti, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Metsapoole, Pihkva vürstiriik, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Saarlased, Sakala, Soontagana, Sulev Vahtre, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida muinaslinnus, Ugandi.
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Bernhard II (Lippe) ja Liivimaa ristisõda · Bernhard II (Lippe) ja Turaida lahing ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida lahing ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Liivimaa ristisõda · Enn Tarvel ja Turaida lahing ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa ristisõda · Henriku Liivimaa kroonika ja Turaida lahing ·
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Kaupo ja Liivimaa ristisõda · Kaupo ja Turaida lahing ·
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Koiva jõgi ja Liivimaa ristisõda · Koiva jõgi ja Turaida lahing ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Liivimaa ristisõda · Kristlus ja Turaida lahing ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Latgalid ja Turaida lahing ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Liivimaa ristisõda · Läänemaa ja Turaida lahing ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa ristisõda · Läti ja Turaida lahing ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivlased ja Turaida lahing ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Turaida lahing ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Liivimaa ristisõda ja Metsapoole · Metsapoole ja Turaida lahing ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Liivimaa ristisõda ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Turaida lahing ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Revala · Revala ja Turaida lahing ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Turaida lahing ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ristisõda ja Riia · Riia ja Turaida lahing ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Turaida lahing ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Liivimaa ristisõda ja Saarlased · Saarlased ja Turaida lahing ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivimaa ristisõda ja Sakala · Sakala ja Turaida lahing ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Liivimaa ristisõda ja Soontagana · Soontagana ja Turaida lahing ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Liivimaa ristisõda ja Sulev Vahtre · Sulev Vahtre ja Turaida lahing ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Liivimaa ristisõda ja Turaida (ajalooline piirkond) · Turaida (ajalooline piirkond) ja Turaida lahing ·
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Liivimaa ristisõda ja Turaida muinaslinnus · Turaida lahing ja Turaida muinaslinnus ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing
Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing
Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Turaida lahing 33. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 9.29% = 25 / (236 + 33).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
