Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Zemgale
Liivimaa ristisõda ja Zemgale on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Daugava, Jelgava, Kuramaa, Läti, Läti keel, Lielupe, Liivi keel, Liivimaa, Sēlija, Seelid, Semgalid, Tērvete.
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Liivimaa ristisõda · Daugava ja Zemgale ·
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Jelgava ja Liivimaa ristisõda · Jelgava ja Zemgale ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivimaa ristisõda · Kuramaa ja Zemgale ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa ristisõda · Läti ja Zemgale ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti keel ja Liivimaa ristisõda · Läti keel ja Zemgale ·
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Lielupe ja Liivimaa ristisõda · Lielupe ja Zemgale ·
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Liivi keel ja Liivimaa ristisõda · Liivi keel ja Zemgale ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ja Zemgale ·
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Liivimaa ristisõda ja Sēlija · Sēlija ja Zemgale ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Liivimaa ristisõda ja Seelid · Seelid ja Zemgale ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Liivimaa ristisõda ja Semgalid · Semgalid ja Zemgale ·
Tērvete
Tērvete (vanasti ka Kalnamuiža) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas Tērvete vallas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ristisõda ja Zemgale ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ristisõda ja Zemgale
Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Zemgale
Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Zemgale 30. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.51% = 12 / (236 + 30).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Zemgale. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: